Veebruaris ja märtsis kaunistab Saue vallamaja aknaid Elisa Ritsingu kunstinäitus “Läbi loori ja muude sümbolite”.
„Olles varasemalt inspireeritud sümbolitest Dali sürrealisemis, Frida Kahlo maagilises realismis ja Delilah Montoya ekspressiivsetel fotokollaazidel, on just sümbolid kunstis see, mis mind enim ajendab looma. Läbi sümbolite saan kujustada oma tundeid ja emotsioone, mis konkreetsel hetkel vormi maalimist vajavad. Sümbolid, mille tõlgendamine lähtub ikkagi eelkõige vaataja enda kogemustest ja tunnetusest, on seega mu loomes esmasel kohal. Mulle meeldib, et need võimaldavad rääkida vaatajale lugu tema enda keeles. Mitmetel töödel kasutan sümbolina muuhulgas pitsloori, kattes sellega maali keskmes oleva figuuri. Loor omakorda on kaetud sümbolitega, mis lisaks visuaalsele esteetikale tekitab vaatajas saladusliku efekti.“
Antud isikunäitus „Läbi loori ja muude sümbolite“ koosneb töödest, mis on valminud aastatel 2020-2024. Tööd on varasemalt osalenud näitustel mitmel pool Eestis.
5. jaanuaril kell 13 toimub Riisipere kultuurimajas Nansy Raudsiku “Hinge pime öö” näituse avamine! 🖌️🎨
Nansy Raudsik on Lõuna-Eestist pärit kunstnik, kelle loomingulised anded tulid esile juba varajases eas. Tema erinevad tööd on saanud tunnustust juba põhikooli ajast, kus nii mõnigi töö reisis näitusele välismaale, Tallinna vanalinna ajaloolistesse hoonetesse või oli riputatud kooli kunstiklassi seinale.
Kunstialase hariduse omandas ta Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasiumis. Ülejäänud oskused on ta iseseisvalt välja arendanud hilisemal eluperioodil.
Intensiivsem loominguline töö sai alguse 4 aastat tagasi, kui kunstnik elas läbi vaimselt rasket ja sünget eluperioodi ning otsustas pöörata läbielatud sünguse kunstimaailma rikastavaks sürrealismiks.
Näitusega nimega “Hinge pime öö” soovib kunstnik edasi anda varjatud ja kohati süngeid pilte oma alateadvusest. Ühtlasi soovib kunstnik inspireerida ka neid, kel esineb huvi maalimise või joonistamise vastu – teha ka enda alateadvuse pimedaimad või ka valgeimad aarded loominguks. Tulemiga õpid end paremini tundma ning üllatad iseennastki.
Näitus on kultuurimajas üleval jaanuarikuu lõpuni!
Helje Eelma kalendrid kaunistavad raamatukogu ruume. Soovijad saavad neid A2 formaadis kalendreid ka endale soetada. Kalendrid sobivad hästi jõulukingitusteks, uusaastatervituseks ja soovi korral ka raamimiseks.
Helje Eelma kohta saab lähemalt lugeda siit https://www.kammerdisain.com/
Kätlin Koit on vabakutseline kunstnik alates 2019, tegeleb maalimise ja 3D modelleerimisega.
2009-2011 kirjutas ja avaldas fantaasiaromaani „Nõidsõdalane”.
Näitusel on järgmised teemad:
Pääsküla jõgi
Lilled
Fantaasia
Pildid varasemast ajast
Välja on pandud ka fantaasiaromaani „Nõidsõdalane” illustratsioone.
Näitusel olevaid pilte on võimalik endale soetada.
Maalide näitus, mille autoriteks Turba kultuurimajas tegutsevad naised.
Marja Võrno
Joonistamine on olnud minu kirg juba väikesest peale. Mäletan, kuidas olin väikese tüdrukuna külas ja leidsin ainult ühe paberi, kuhu oleksin saanud joonistada, kuid mulle ei lubatud seda kasutada. Kiusatusele vastu panna ei suutnud ja sodisin tühja poole täis. Hiljem selgus, et see oli peretütre tunnistus. Koolitundides joonistasin pidevalt, et paremini keskenduda. Olen tegelenud arvutigraafika, prindi ettevalmistuse ja reklaamide valmistamisega erinevates vormides. Maalimise avastasin alles 34-aastaselt. Tutvusin Signega Keilas Sirletti kunstiringis. Sirje Rannametsa juhendamisel omandasin palju oskusi, mida saan nüüd iseseisvalt rakendada. Facebookis on mul leht nimega Marja Maal https://www.facebook.com/profile.php?id=100063554332166 , kus jagan oma loomingut.
Signe Kalevik
Maalimisega olen tegelenud keskkoolist alates, täiendades end sel alal Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud kujutava kunsti kursustel. Elukutselt olen hambaarst, ka see töö eeldab silma ja käe täpset koostööd. Olen osalenud mitmel maaliseminaril Käsmus, Eesti saartel, Soomes ja Pariisis 2008. aastal ajakirja Kultuur ja Elu korraldatud meeldejääval üritusel. Nüüd, olles pensionil, on olnud rohkem aega maalimisele pühenduda. 2015. aastast alates, peale kolimist Riisiperre, liitusin Keila kunstiringiga Sirlett. See on andnud palju uusi teadmisi, põnevaid tehnilisi oskusi ja häid sõpru. Varasemalt on mu töödest siin majas olnud kaks näitust.
Marja Võrno ja Signe Kalevik töödega on võimalik Riisipere kultuurimajas tutvuda kuni 31.detsembrini.
Oktoobris ja novembris saab Laagri kultuurimajas vaadata tädi Vilma (Kibunast) näputöö näitust.
Meriliis Rinne alias MERU on Londonis elav ja töötav eesti kunstnik, kelle töid on esitletud nii Tallinnas, Londonis kui ka Tokyos, Kopenhaagenis, Oslos ja Berliinis.
Meriliis õppis esmalt Tartu Ülikoolis õigusteadust, mis süvendas tema huvi paradokside ja sotsiaalse surve ehk teemade vastu, mida ta nüüd iseõppinud maalikunstnikuna lahendab.
Näitus Laagri kultuurikeskuses avatud septembris 2024.
Augustist oktoobrini saab Saue vallamaja akendel imetleda Höije Rahu fotonäitust “Unenägu unenäo vahel”.
3. juulil avatakse MOMU Mootorispordi Muuseumis näitus, mis on pühendatud Kalevi Suursõidu 65. aastapäevale.
Eestlaste identiteedi oluline osa on seotud spordiga. Ühelt poolt töötahe, mida aastasadu oli kasvatanud raske rügamine põllul, metsas või merel. Teiselt poolt tarkus, sest loodus ei andnud meile midagi niisama. Ka sport on nõudnud alati samu omadusi ning mõistust ja kätt õiges suhtes. Eriti tuleb see välja mootorispordis, mida meie kaasmaalased on harrastanud juba 19. sajandi lõpust. Aegade jooksul kujunesid välja traditsioonid, mida aastakümneid elus hoiti. Üks väljapaistvamaid nendest on legendaarne Kalevi Suursõit 1959-2006. Suursõit ei tekkinud tühjale kohale. Eesti Vabariigis korraldati aastatel 1933-1939 Eesti Suursõite, mis olid osavõturohked ja pealtvaatajate hulgas väga populaarsed. Siiski ületas Kalevi Suursõit oma eelkäija nii kvaliteedilt, kui kvantiteedilt – rahvusvaheline formaat tõi kohale võistlejaid NSVL piiridest ja väljastpoolt. Vaba maailma esindasid Suursõitudel aastaid meie põhjanaabrid. Publikut tõi Kalevi Suursõit pea viiendiku Eesti elanikkonna võrra, tegemist on läbi aegade Eesti aladel toimunud suurimate meelelahutusürituste seeriaga. Tihti võrreldakse Kalevi Suursõitu ka Laulupeoga, seda nii publikuhuvi, kui ka meie rahvusliku identiteedi hoidaja ja säilitajana.
Näitus Kalevi Suursõit
2024. aastal tähistame legendaarse suurvõistluse ajalugu – osalenud sportlaste visadust ja võitlusvaimu, korraldajate poolt panustatud kirge ning kummardame sadadele tuhandetele fännide ees, kes alati kohal olid!
Näituseala loomine sai alguse 2021. aastal, mil Tiiu Niglas ning aiadisainer Evely Ustav koos lõid MOMU Mootorispordi Muuseumi juurde Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja kujulise kõnnitee ning püsililledega ümbritsetud aia. 2024. aastal on võimalik lisaks niisama aias kulgemisele tutvuda ka killukesega Kalevi Suursõidu loost!
Jätkame Kalevi Suursõidu loo jutustamist ning palume kõigil, kel on fotosid või mälestusi, neid MOMU Mootorispordi Muuseumiga jagada.
Näituse meeskond:
Kuraator ja produtsent Tiiu Niglas
Istutusalade disainer Evely Ustav
Näitusetahvlite tekstid Aare Arula
Arhitekt Villem Tomiste
Kunstnik Henri Kutsar
Sepp Tauro Pungas
Valgustusdisain Mariliis Kundla
Toetajad: Ustav Disain, Muinsuskaitseamet, Kalev AMK, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Autospordi Liit
Ly Saat on maalikunstnik, kelle teekond kunstimaastikul sai alguse 2000. aastate alguses. Pärnu Rahvaülikooli maalikursusel saadud kunstipisik on aastatega vaid kasvanud. Ly on läbinud mitmeid täiendkoolitusi ja 2008. aastal liitus Pärnu Kunstiklubiga, mille juhatuse liikmeks valiti ta 2012. aastal. Kunstiklubiga tegeleb ta tänaseni. Tema tööd on kaunistanud erinevate Pärnu galeriide seinu, pea igal aastal on ta korraldanud isikunäituse ning klubiga koostöös on olnud tema näitused ka Soomes näitustel. Ly naudib maalimaailma mitmekülgsust ja loomise protsessi – ühte lemmikstiili ta välja tuua ei oska, sest põnev on just erinevate tehnikate ja värvide katsetamine. Käesoleval näitusel on tööd, millel Ly on võtnud eesmärgiks imiteerida päriselu. Maalide läbivaks teemaks on materjalid, millele ajahammas on oma jälje jätnud – puit, kivi, metall ja klaas.
Ly Saadi töödega on võimalik Riisipere kultuurimajas tutvuda kuni 31. juulini.
Helina Menningu isikunäitus “Vabadusetunne”.
Tutvustamisel Hüüru küla elanike põnevad kogud.
Dokumentaalfilmid filmiarhiivist Balti keti teemal.
Mõisakohviku hõrgutised.
