Loodus meie ümber

Alates kolmekuningapäevast on võimalus ÄKKKis nautida Jüri Jõepera loodusfotode näitust “Loodus meie ümber” ning ka antud fotosid koju kaasa osta.
Jüri Jõepera hakkas fotograafiaga tegelema juba 1970. aastal, kui õppis Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna II kursusel. Oma esimesed fotod tegi ta ülikooli kursusekaaslastest, siis sugulastest, oma lastest ja ka metsloomadest. «Mina pean heaks fotograafiks seda, kelle pilt jutustab loo, kus on tabatud eriline hetk,» kirjeldab Jõepera head fotograafi.
Kui pärida, kuidas heaks loodusfotograafiks saada, rõhutab ta eelkõige kannatlikkust – see viib sihile. Aga ära kulub ka õnn, et olla õigel ajal õiges kohas.
Ta tõdeb, et varem meeldis talle pildistada sporti, kuna töötas pikka aega spordiorganisaatorina ja viibis sageli spordivõistlustel. Viimasel kümnendil on ta aga keskendunud looduse pildistamisele, eriti elusloodusele.
Meeldejääv seik juhtus tema sõnul 1979. aasta Moskva eelolümpial, kus ta oli ajakirja «Kehakultuur» poolt akrediteeritud fotograafina. «Pildistasin kergejõustiku võistlustel Ameerika telekompanii kaunist naistelereporterit. Kui olin filmi ilmutanud, siis märkasin kena telereporteri kõrval tumedanahalist meesreporterit, kelleks osutus spordilegend Jesse Owens – 1936. aasta Olümpiamängude neljakordne kuldmedalivõitja kergejõustikus. Oli vast vedamine!» muljetab ta.
Kõige südamlikuma ja kurvema pildi tegi fotograaf lumerikkal talvel põdravasikast, kelle ema oli ilmselt maha lastud. «Põdravasikas oli elanud kaua väikses tihedas männitukas. Kui ta märkas mind, tõusis ta vaevaliselt püsti, tegi paar sammu ja heitis taas lumme. Silmad vaatasid mind hirmunult, abitult…. Taandusin vaikselt, raske südamega, et ei saa teda aidata. Loodan, et äkki suutis ta ära oodata kevade,» räägib loodusfotograaf oma töö pahupoolest.
Looduses olemise väärtusel pole hinda
Kõige põnevamad loomad-linnud on Jõepera sõnul ikka need, kellega kohtumist ootad, loodad. «Nii olin ma üliõnnelik, kui kohtusin karu, hundi ja ilvesega. Kõige raskem oli pildile saada hunti, sest ta on ülimalt ettevaatlik, väga hea lõhnatundja, suurepärase nägemise ja kuulmisega. Olin ülimalt õnnelik, kui viimaks sain võsavillemi pildile!» räägib ta positiivsest küljest.
“Ma olen harrastusfotograaf, õigemini «vereta» jahimees. Vahetasin jahirelva fotokaamera vastu juba 15 aastat tagasi ja pole seda tegu hetkegi kahetsenud. Looma küttida on kordades kergem, kui teha sellest üks hea foto. Kõige krooniks on looduses olemine, mille väärtusel ei ole hinda. Mõistan süvitsi meie tuntud loodusmehe Fred Jüssi ütlust, et käin metsas vaikust kuulamas!» räägib Jüri Jõepera.
ÄKKKi näitusel olevaid kenasid raamituid loodusfotosid on võimalik endale ka koju osta (väiksem foto 20 eurot, suurem 30 eurot)

Hüüru mõisa fotonäituse „Suurlinnahaldjad“ kokkuvõttev etteaste ja inspireeriv vestlus.

Fotonäituse „Suurlinnahaldjad“ kokkuvõttev etteaste ja inspireeriv vestlus.
Kõigile, keda ballett on kõnetanud ja puudutanud – vaatajana või laval või mõtetes.
Vestlus keskendub balleti rollile ja positsioonile nii kaasaegses ühiskonnas kui tänapäeva kunstis. Millisel moel ballett meid kõnetab, mis jälje sellega tegelevate inimeste kehadesse jätab ja mis vajadusi tänapäeva elu sündmuste kontekstis see vaatajates toidab. Balletipuudutuse annavad vestluse vahel toimuvad TLÜ BFM koreograafia tudengite lühietteasted.

Kaisa-Maarja Pärtel, näituse autor, fotograaf
Oksana Tralla, näituse autor, koreograaf ja TLÜ BFM-i
koreograafia õppekavade juht
Heili Einasto, tantsukriitik ja TLÜ BFM-i tantsuteooria lektor ja MUBA õppejõud
Liina Kersna, Riigikogu liige ja TÜ haridusteaduste doktorant

Kunstinäitus “Läbi loori ja muude sümbolite”

Veebruaris ja märtsis kaunistab Saue vallamaja aknaid Elisa Ritsingu kunstinäitus “Läbi loori ja muude sümbolite”.

„Olles varasemalt inspireeritud sümbolitest Dali sürrealisemis, Frida Kahlo maagilises realismis ja Delilah Montoya ekspressiivsetel fotokollaazidel, on just sümbolid kunstis see, mis mind enim ajendab looma. Läbi sümbolite saan kujustada oma tundeid ja emotsioone, mis konkreetsel hetkel vormi maalimist vajavad. Sümbolid, mille tõlgendamine lähtub ikkagi eelkõige vaataja enda kogemustest ja tunnetusest, on seega mu loomes esmasel kohal. Mulle meeldib, et need võimaldavad rääkida vaatajale lugu tema enda keeles. Mitmetel töödel kasutan sümbolina muuhulgas pitsloori, kattes sellega maali keskmes oleva figuuri. Loor omakorda on kaetud sümbolitega, mis lisaks visuaalsele esteetikale tekitab vaatajas saladusliku efekti.“

Antud isikunäitus „Läbi loori ja muude sümbolite“ koosneb töödest, mis on valminud aastatel 2020-2024. Tööd on varasemalt osalenud näitustel mitmel pool Eestis.

Nansy Raudsiku maalinäitus “Hinge pime öö”

5. jaanuaril kell 13 toimub Riisipere kultuurimajas Nansy Raudsiku “Hinge pime öö” näituse avamine! 🖌️🎨

Nansy Raudsik on Lõuna-Eestist pärit kunstnik, kelle loomingulised anded tulid esile juba varajases eas. Tema erinevad tööd on saanud tunnustust juba põhikooli ajast, kus nii mõnigi töö reisis näitusele välismaale, Tallinna vanalinna ajaloolistesse hoonetesse või oli riputatud kooli kunstiklassi seinale.

Kunstialase hariduse omandas ta Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasiumis. Ülejäänud oskused on ta iseseisvalt välja arendanud hilisemal eluperioodil.

Intensiivsem loominguline töö sai alguse 4 aastat tagasi, kui kunstnik elas läbi vaimselt rasket ja sünget eluperioodi ning otsustas pöörata läbielatud sünguse kunstimaailma rikastavaks sürrealismiks.

Näitusega nimega “Hinge pime öö” soovib kunstnik edasi anda varjatud ja kohati süngeid pilte oma alateadvusest. Ühtlasi soovib kunstnik inspireerida ka neid, kel esineb huvi maalimise või joonistamise vastu – teha ka enda alateadvuse pimedaimad või ka valgeimad aarded loominguks. Tulemiga õpid end paremini tundma ning üllatad iseennastki.

Näitus on kultuurimajas üleval jaanuarikuu lõpuni!

Helje Eelma kalendrite näitus

Helje Eelma kalendrid kaunistavad raamatukogu ruume. Soovijad saavad neid A2 formaadis kalendreid ka endale soetada. Kalendrid sobivad hästi jõulukingitusteks, uusaastatervituseks ja soovi korral ka raamimiseks.

Helje Eelma kohta saab lähemalt lugeda siit  https://www.kammerdisain.com/

Kätlin Koit maalinäitus

Kätlin Koit on vabakutseline kunstnik alates 2019, tegeleb maalimise ja 3D modelleerimisega.

2009-2011 kirjutas ja avaldas fantaasiaromaani „Nõidsõdalane”.

Näitusel on järgmised teemad:

Pääsküla jõgi

Lilled

Fantaasia

Pildid varasemast ajast

Välja on pandud ka fantaasiaromaani „Nõidsõdalane” illustratsioone.

Näitusel olevaid pilte on võimalik endale soetada.

 

Naised kultuuris

Maalide näitus, mille autoriteks Turba kultuurimajas tegutsevad naised.

Marja Võrno ja Signe Kalevik “Läbi kunsti sõpradeks”

Marja Võrno
Joonistamine on olnud minu kirg juba väikesest peale. Mäletan, kuidas olin väikese tüdrukuna külas ja leidsin ainult ühe paberi, kuhu oleksin saanud joonistada, kuid mulle ei lubatud seda kasutada. Kiusatusele vastu panna ei suutnud ja sodisin tühja poole täis. Hiljem selgus, et see oli peretütre tunnistus. Koolitundides joonistasin pidevalt, et paremini keskenduda. Olen tegelenud arvutigraafika, prindi ettevalmistuse ja reklaamide valmistamisega erinevates vormides. Maalimise avastasin alles 34-aastaselt. Tutvusin Signega Keilas Sirletti kunstiringis. Sirje Rannametsa juhendamisel omandasin palju oskusi, mida saan nüüd iseseisvalt rakendada. Facebookis on mul leht nimega Marja Maal https://www.facebook.com/profile.php?id=100063554332166 , kus jagan oma loomingut.

Signe Kalevik
Maalimisega olen tegelenud keskkoolist alates, täiendades end sel alal Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud kujutava kunsti kursustel. Elukutselt olen hambaarst, ka see töö eeldab silma ja käe täpset koostööd. Olen osalenud mitmel maaliseminaril Käsmus, Eesti saartel, Soomes ja Pariisis 2008. aastal ajakirja Kultuur ja Elu korraldatud meeldejääval üritusel. Nüüd, olles pensionil, on olnud rohkem aega maalimisele pühenduda. 2015. aastast alates, peale kolimist Riisiperre, liitusin Keila kunstiringiga Sirlett. See on andnud palju uusi teadmisi, põnevaid tehnilisi oskusi ja häid sõpru. Varasemalt on mu töödest siin majas olnud kaks näitust.

Marja Võrno ja Signe Kalevik töödega on võimalik Riisipere kultuurimajas tutvuda kuni 31.detsembrini.

Tädi Vilma näputöö näitus

Oktoobris ja novembris saab Laagri kultuurimajas vaadata tädi Vilma (Kibunast) näputöö näitust.

Meriliis MERU Rinne KUNSTINÄITUS

Meriliis Rinne alias MERU on Londonis elav ja töötav eesti kunstnik, kelle töid on esitletud nii Tallinnas, Londonis kui ka Tokyos, Kopenhaagenis, Oslos ja Berliinis.

Meriliis õppis esmalt Tartu Ülikoolis õigusteadust, mis süvendas tema huvi paradokside ja sotsiaalse surve ehk teemade vastu, mida ta nüüd iseõppinud maalikunstnikuna lahendab.

Näitus Laagri kultuurikeskuses avatud septembris 2024.

Näitus: Höije Rahu “UNENÄGU UNENÄO VAHEL”

Augustist oktoobrini saab Saue vallamaja akendel imetleda Höije Rahu fotonäitust “Unenägu unenäo vahel”.

Näitus “Kalevi Suursõit”

3. juulil avatakse MOMU Mootorispordi Muuseumis näitus, mis on pühendatud Kalevi Suursõidu 65. aastapäevale.

Eestlaste identiteedi oluline osa on seotud spordiga. Ühelt poolt töötahe, mida aastasadu oli kasvatanud raske rügamine põllul, metsas või merel. Teiselt poolt tarkus, sest loodus ei andnud meile midagi niisama. Ka sport on nõudnud alati samu omadusi ning mõistust ja kätt õiges suhtes. Eriti tuleb see välja mootorispordis, mida meie kaasmaalased on harrastanud juba 19. sajandi lõpust. Aegade jooksul kujunesid välja traditsioonid, mida aastakümneid elus hoiti. Üks väljapaistvamaid nendest on legendaarne Kalevi Suursõit 1959-2006. Suursõit ei tekkinud tühjale kohale. Eesti Vabariigis korraldati aastatel 1933-1939 Eesti Suursõite, mis olid osavõturohked ja pealtvaatajate hulgas väga populaarsed. Siiski ületas Kalevi Suursõit oma eelkäija nii kvaliteedilt, kui kvantiteedilt – rahvusvaheline formaat tõi kohale võistlejaid NSVL piiridest ja väljastpoolt. Vaba maailma esindasid Suursõitudel aastaid meie põhjanaabrid. Publikut tõi Kalevi Suursõit pea viiendiku Eesti elanikkonna võrra, tegemist on läbi aegade Eesti aladel toimunud suurimate meelelahutusürituste seeriaga. Tihti võrreldakse Kalevi Suursõitu ka Laulupeoga, seda nii publikuhuvi, kui ka meie rahvusliku identiteedi hoidaja ja säilitajana.

Näitus Kalevi Suursõit
2024. aastal tähistame legendaarse suurvõistluse ajalugu – osalenud sportlaste visadust ja võitlusvaimu, korraldajate poolt panustatud kirge ning kummardame sadadele tuhandetele fännide ees, kes alati kohal olid!
Näituseala loomine sai alguse 2021. aastal, mil Tiiu Niglas ning aiadisainer Evely Ustav koos lõid MOMU Mootorispordi Muuseumi juurde Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja kujulise kõnnitee ning püsililledega ümbritsetud aia. 2024. aastal on võimalik lisaks niisama aias kulgemisele tutvuda ka killukesega Kalevi Suursõidu loost!

Jätkame Kalevi Suursõidu loo jutustamist ning palume kõigil, kel on fotosid või mälestusi, neid MOMU Mootorispordi Muuseumiga jagada.

Näituse meeskond:
Kuraator ja produtsent Tiiu Niglas
Istutusalade disainer Evely Ustav
Näitusetahvlite tekstid Aare Arula
Arhitekt Villem Tomiste
Kunstnik Henri Kutsar
Sepp Tauro Pungas
Valgustusdisain Mariliis Kundla

Toetajad: Ustav Disain, Muinsuskaitseamet, Kalev AMK, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Autospordi Liit