Näitus on pühendatud maja 60 juubelile ja tantsule, mis on kestnud läbi aja.
Näitus on pühendatud maja 60 juubelile ja tantsule, mis on kestnud läbi aja.
Heinz Valk on Eesti kultuuriloos eelkõige tuntud kui kunstnik ja poliitik, kelle nimi seondub vahetult taasiseseisvumise aja emotsionaalse kõrghetkega. Tema 11. septembril 1988 «Eestimaa laulu» kõne lõpul öeldud sõnad «Ükskord me võidame niikuinii» on talletunud rahva kollektiivsesse mällu kui lootuse ja usu sümbol. Nüüd, aastakümneid hiljem, avaneb võimalus vaadata sellele legendaarsele isikule teise nurga alt – humoorikalt, teravmeelselt ja kunstipäraselt.
Näitus “Ükskord me naersime niimoodi” toob publikuni valiku Heinz Valgu karikatuuridest ja šaržidest, mis pärinevad vahemikust 1960–1990. See on periood, mil Valk kujunes üheks Eesti mõjukamaks visuaalse huumori loojaks, käsitledes oma töödes ühiskondlikke kitsaskohti, absurdseid paradokse ning inimlikke nõrkusi nõukogude süsteemi reaalsuses. Näituse pealkiri mängib teravalt ajaloolise reaalsusega: kui 1988. aastal kõlas loosung “Ükskord me võidame niikuinii” kui tõsine ja kõikehaarav vabadusehüüe, siis antud väljapanek näitab, et naer ja iroonia olid osa meie vastupanust juba ammu enne poliitilisi läbimurdeid.
“Arvan, et heal šaržil on kultuuriloos oluline koht, mida ei asenda ei portreemaal, foto, film ega kirjutatud mälestused,” kirjeldab Heinz Valk selle pealtnäha lihtsa joonistuse olemust. “Hea šaržiga astutakse inimesele väga lähedale, suure õnnestumise puhul lausa tema hinge. See on dokument, mis elab üle ajad ja saatused.”
Riho Unt´i filminukkudest inspireeritud ülevaatenäitus.
40 aastat loometöö kogemust nukuanimatsioonis ja 30 loodud filmi on täiesti piisav, et üks väljanäitus just sellist intrigeerivat pealkirja võiks kanda.
Aga muidugi nad mäletavad. Nukud ei vanane. Nukkudel ei ole tarvis näonahka pingutada ega vererõhutablette neelatta. Nukud ei vaja ravikundlustust ega hooldekodu, ning mis kõige olulisem, nad on vabad nii Alzheimerist kui ka Lewy kehakestest.
Nukud mäletavad, millest on nad tehtud: alumiinium, nailon, poroloon, silikoon, lateks ja teist samapalju erinevaid kangaid. Siinkohal nad vabandavad Greta Thunberg´i kummardajate ees, et kõik ei ole nii “roheline” kui peaks. Äkki tuleks lausa taaskasutamisele mõelda!?
Ja loomulikult mäletavad nukud ka inimesi, kes nad välja mõtlesid ja hinge sisse puhusid: lavastajad, kunstnikud, nukumeistrid, animaatorid, operaatorid, heliloojad ja isegi produtsendid, kes eelarve nimel eluga riskivad.
Filminukud teevad sügava kummarduse kõikidele Eesti näitlejatele, kes neile hääle andsid ja rääkima õpetasid: Anu Lamp, Maria Klenskaja, Anne Paluver, Anne Veesaar, Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak, Jüri Krjukov, Andrus Vaarik, Mait Malmsten, Robert Annus ja paljud, paljud teised.
Ärge muretsege – NUKUD MÄLETAVAD!
Näitus on üleval Hüüru mõisas ( Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald)
Eksponeerimisele tulevad filmiplakatid, graafilised joonistused, filmikaadrid ja loomulikult ka filminukud oma täies hiilguses.
Lugupidamisega
Riho Unt
Kuni septembri lõpuni saab Saue vallamaja akendel imetleda Rünno Lahesoo fotonäitus Eesti balletist.
Eesti ballett – 100 aastat ilu ja emotsioone
1918. aastal loodi teatris Estonia esimene balletitrupp, mille koosseisus oli algselt 4 tantsijat ja tantsujuht. Seda loetaksegi Eesti balleti sünniks.
Välja pandud fotod on tehtud Eesti Rahvusballeti viimaste hooaegade etendustelt, pakkudes vaadet Eesti professionaalsele balletikunstile rohkem kui 100 aastat hiljem. See on valik hetkedest, mille vaataja võtab etendustelt mälestustena endaga kaasa ja mis toovad teda ikka ja jälle saali tagasi.
Näituse teine eesmärk on panna vaatajad korraks mõtlema, mis tegelikult peitub iga tabatud hetke taga. Iga emotsioon ja foto esindab artistide aastatepikkust oskuste lihvimist koolis, proovisaalis, lava taga. Samuti õpetajate ja repetiitorite tööd, heliloojate/lavastajate/koreograafide ideid ning kostüümi- ja lavakunstnike loodud maailmu. Kõik selle nimel, et saaksime minna teatrisse ning unustada oma igapäevased tegemised, nautides pika traditsiooniga Eesti balletti.
Youngtimer Camp 2025 on perepäev koos 25+ vanuses sõidukite kogunemise ja väljanäitusega, mis toimub juba üheksandat korda. Osalemiseks ei ole seatud piire sõiduki päritolu ega eksklusiivsuse osas, osalemise eelduseks on vaid tootmisaasta 2000 või vanem.
Oodata on ligi 400 näituseautot!
Piletihinnad:
Külastajale: 15 €
Lapsed kuni 12 a (k.a): tasuta
Parkimine külastajatele hinna sees
Näituseauto osalemine:
Eelregistreerimisega: 20 €
Kohapeal: 25 €
Liis Karu fotonäitus „Lilli süda“
Fotopoeem armastusest, mille allhoovused triivivad keha ja meelte igavikulistel ning unelevatel loodusmaastikel, haarates vaataja kaasa sensuaalsesse jutustusse.
Liis on kuulnud taimi endaga rääkimas ja üles pildistanud nende kõne. Kunstnik on fotografeerinud ennast, et vastata looduse sõnumitele. Enda asetamine keset muinasjutulisi maastikke on katse viia oma keha rändama kujutluspiltidesse, kuhu muidu saab rännata vaid meel.
See on enesereflektiivne teos, mis keskendub vahetute kogemuste, meeleliste aistingute ja alateadvuslike fantaasiate tunnetamisele läbi keha.
Näitus „Lilli süda“ oli esmakordselt eksponeeritud Fotografiska Tallinna kohviku galeriis ajavahemikus august 2024 kuni veebruar 2025.
Näituse pidulik avamine Hüüru mõisas 18.juunil kell 19.00
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia on auto entusiaste ühendav klubi keda huvitavad Jaguarid või tahavad lihtsalt meie vägevas seltskonnas viibida
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia hooaja alguse kokkutulek on ühepäevane klassikalises stiilis üritus.
Peamiseks fookuseks eksponaatide valikul on vanemat tüüpi Jaguarid, kuid väljapaneku mitmekesistamiseks on oodatud absoluutselt kõik Jaguarid(ei pea olema klubi liige).
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia Hooaja algus toimub looduskaunis kohas Kernu-Mõisas.
AJAKAVA
31.Mai 2025:
11:00 -12.00 Osavõtjate Vastuvõtt. OSALEMINE ON KÕIKIDELE LIIKMETELE TASUTA!
Osaleda võivad ka mitte klubi liikmed ning enda Jaguariga tulla parkimis alale.
12.00-16.00 KÜLALISTE VASTUVÕTT.KÜLALISTELE TASUTA. KÕIGILE KES SOOVIVAD JAGUARE VAATAMA TULLA.
16.00 – Ürituse Lõpp.
16.00 – Ringsõit.
Kontakt:
E-mail: jdcestonia@gmail.com
Tel: +372 5306 6523
NB! JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia jätab endale õiguse ajakava muuta.
NB!
Jaguari omanikele.
Autodel ei tohi olla lekkeid ning murul liikumist peame austama.
Pallase fototudengi Kenter Kalbri fotonäitus “Kus kubkub, sinna jääb”
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia on auto entusiaste ühendav klubi.
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia hooaja lõpu kokkutulek on ühepäevane klassikalises stiilis üritus kogu perele.
Kokkutulekule on oodatud absoluutselt kõik Jaguarid.
SELLEKS EI PEA OLEMA KLUBI LIIGE!
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia Hooaja Lõpetamine 13.09.2025 toimub Laitse Lossihoovis.
Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Lossi ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse ja aastate jooksul on loss kuulunud mitmele mõjukale perekonnale.
AJAKAVA
13. September 2025:
11:00 -12.00 Osavõtjate Vastuvõtt. OSALEMINE ON KÕIKIDELE LIIKMETELE TASUTA!
12.00-17.00 Oleme avatud kõikidele külalistele kes soovivad Jaguareid lähemalt näha. KÜLASTAJATELE TASUTA
17.00 – Ürituse Lõpp.
17.00 – Ringsõit.
Kontakt:
E-mail: jdcestonia@gmail.com
Tel: +372 5306 6523
NB! JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia jätab endale õiguse ajakava muuta.
Kõik kes kohale tulevad on reegel et autodel ei tohi olla lekkeid ning murul liikumist peame austama.
Kultuurikeskuse galeriis saab alates maist näha näitust “Maret Olveti rännakud graafikakunstis – värvide ja kujundite kompositsioonirütm”, mis toob vaatajani Eesti graafikamaastikul pikaaegselt tegutsenud viljaka kunstniku Maret Olveti (1930–2020) loomingu. Näitus jutustab loo kunstniku arengust läbi kuue aastakümne – alates poeetilistest litograafiatest ja mustvalgetest sügavtrükkidest kuni geomeetriliste kõrgtrükkide ja värviküllaste serigraafiateni.
Näituse avamine toimub 2. mail kell 17 kunstniku Maret Olveti kunstiajaloolasest lapselapse Ragne Kangro eestvedamisel. Näitus on Riisipere kultuurimajas üleval 31. augustini.