Lev Vassiljevi fantaasiaküllane looming Riisipere kultuurikeskuses

Riisipere kultuurikeskuses avatakse 2.mail kell 17 uus näitus, mis on loogiline järg hiljuti samadel seintel eksponeeritud Maret Olveti graafikakunsti näitusele. Seekord jõuab vaatajateni Olveti abikaasa, maalikunstnik ja graafik Lev Vassiljevi (1929–2020) looming, mis hõlmab valdavalt tempera tehnikas maale, aga ka graafikat. Näitus on avatud oktoobri lõpuni.

Raido Hubergi fotonäitus

Aprillikuu tõi Saue vallamaja akendele ka uue näituse 🖼️ Kuni mai lõpuni saab uudistada Raido Hubergi fotonäitust, mis sündis rännakul Edela-Ameerika avarustes, kus puuduvad inimtekkelised maamärgid ja fookuses on hoopis looduslikud pühamud 📸
Tee oma jalutuskäigul väike paus vallamaja juures ja naudi tasuta näitust!

MuuseumiÖÖ “Öös on hääli” Ristema talu muuseumis

Üritus korraldajatelt Ristema talu muuseum ja Hageri muuseum
Avalik Kes tahes nii Facebookis kui ka mujal
🌙 MUUSEUMIÖÖ HAGERI KIHELKONNAS: „ÖÖS ON HÄÄLI“
Kaks Hageri kihelkonna muuseumi – Ristema talu muuseum ja Hageri muuseum – kutsuvad sind 👉 eriliseks õhtuks, mille keskmes on hääl ja pärimus
📍 Mõnuste küla, Saue vald, Harjumaa
💶 Sissepääs: 1 €
🕕 Kellaaeg: 18:00–21:30
✨ PROGRAMM
18.00–18.30 | Saabumine ja avamine
Külastajate vastuvõtt Ristema talu muuseumis.
Sissejuhatus õhtu teemasse „Öös on hääli“ ning ülevaade programmi kulgemisest.
18.30–19.30 | Hääled ja pärimus
Regilaule esitleb Maili Metssalu, lugusid vestab Maarja Lillemäe.
19.30–20.30 | Viktoriin „Kelle hääl?“
Interaktiivne kuulamis- ja äraarvamismäng:
– tuntud ja tundmatud hääled
– loodushelid ja inimhääled
– mänguline teadmiste proovilepanek igas vanuses osalejatele
20.30–21.30 | Luule, tants ja ööhääled
Kuulates luulet pikutades, tantsuõhtu vana grammofoni saatel.
soovijatele laternamatk paemurrus – öised hääled ja elamused.
Lisaks:
🔸 Iseseisev tutvumine muuseumide väljapanekutega
🔸 Avatud kohvik
🔸 Müügil keraamika, kohalik mesi, munad jm
♿ LIGIPÄÄSETAVUS
Muuseumi kõrval on avar parkla.
Ratastooliga ligipääs on kultuurikuuri, kus toimub programmi põhiosa.
Muuseumihoonesse sisenemisel on kõrge aste.

Rändnäitus Sõjamuuseum ratastel Saue riigigümnaasiumi juures

Näitus on avatud E-R kell 8-16

Muuseumisse tulekuks ei pea tingimata kuhugi kaugele sõitma, vaid muuseum võib ise külla tulla. 26. märtsist kuni 15. aprillini on Eesti sõjamuuseum külas Saue vallas Saue riigigümnaasiumi ees, kus E-R kell 8-16 on avatud sõjamuuseum ratastel ehk Eesti sõjamuuseumi rändnäitus 20. sajandi Eesti sõjaajaloost.
Sõjamuuseum ratastel annab ülevaate Eesti 20. sajandi sõjaajaloost käsitledes I maailmasõda, Vabadussõda, Eesti riigikaitset sõdade vahelisel perioodil, II maailmasõda ja kaitseväge pärast iseseisvuse taastamist. Rändnäitus paikneb selleks spetsiaalselt kohandatud merekonteineris. Välispinda katavad tekst ja pildid, konteineri sisu on täielikult esemete päralt. Vitriine täidavad vormid, relvad, varustus ja sõjatehnika mudelid.
Rändnäituse mõte on, et muuseumisse tulekuks ei pea tingimata kuhugi kaugele sõitma, vaid muuseum võib ise külla tulla. Sõjamuuseum ratastel on omamoodi jätk väga menukaks osutunud soomusrongile nr 7 “Wabadus”, mis sõitis mööda Eesti ja isegi Läti raudteesid 2019. aastal.
Rändnäituse valmimist kaasrahastatati Muinsuskaitseameti „Muuseumide kiirendi 2023“ taotlusvoorust.


Külastamine on tasuta.

Vilve Unt´i loomingu näitus “Ääremaa”

Moefotode näituste sarjaga ÄÄREMAA tähistab Vilve Unt oma juubelit ja 50 aastat moemaailmas “elamist”. Ta on ise pärit Eestimaa äärealalt, Lõuna-Eestist, kus tema lapsepõlve külas elavad veel mõned 90 aastased naabrimemmed…

Kolm kuud näitusepinda Hüüru mõisas annab võimaluse teha loomingust ülevaate väljapanekuid, tehes iga kuu erinevast loomeperioodist moefotode näitus alates aastast 2009 kuni tänase hetkeni.

Aprillikuu moefotode näitus on VALGE PULM. HALL ARGIPÄEV, mis on inspireeritud Eesti etnograafiast. Moekollektsioon sai alguse rahvusvahelisest näitusest I LOVE INTER/NATIONAL FASHION Ljublanas 2009 aastal. Moekollektsioon ja suureformaadilised fotod on olnud eksponeeritud 8 erineval näitusel, kaasaarvatud rahvusvahelised näitused Ljubljanas, Helsingis ning Itaalias, Matera ja Viterbo muuseumites.

Näitusel tulevad eksponeerimisele ka OmaMood konkurssidel osalemise moekollektsioonidest MuhuMoodiMood ja OmaNäogaMood jäädvustatud fotod, mis on ka etnograafiateemalised.

Vilve Unt on tunnustatud Eesti moekunstnik ja õppejõud, kelle looming seob traditsioonilise käsitöö, etnograafilised motiivid ja kaasaegse disaini, rõhutades ajatut ja kestlikku moodi. Ta on andnud olulise panuse ka Eesti moeharidusse Eesti Kunstiakadeemias.

 

Näitus “Rabarajad”

Kas Sa oled käinud varahommikul, kl 04.00 rabas hommikukohvi joomas? Või veetnud seal suveperioodil, päikesekulla keskel mõned tunnid hingele? Imetlenud detaile, mis just sellest üpriski isikupärases keskkonnas on?
Jaanika.art maalinäitus annab võimaluse uuesti rabaradadele asuda!

Maalinäitus “Rabarajad” on Vanamõisa Seltsimajas avatud kuni 25. aprillini.

Näitus: Ülle Meister – akvarellid

Ülle Meister (27. august 1948 Lüganuse kihelkond, Virumaa6. jaanuar 2021 Kokre)

oli eesti raamatugraafik ja akvarellist.

 

Tauno Toompuu näitus Saue vallamaja akendel

Detsembris ja jaanuaris kaunistavad Saue vallamaja aknaid Tauno Toompuu tööd seeriast “Alasti Pietà”.

Näitus “Alasti Pietà” on kirikuõpetaja Tauno Toompuu esimene maalinäitus, mis toob publikuni 6 spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud maali.  Kuulsa Michelangelo La Pietà motiivi tänases päevas lahti mõtestamise kaudu esitab autor akrüül- ja õlimaalide kaudu  küsimusi kaastunde, aususe, identiteedi ning tõe võimalikkuse ja piiride kohta. Vastusteni, nagu kaasaegses kunstis ikka, peab iga vaataja ise jõudma. Keskseks motiiviks on mees- ja naisakt, mis alasti inimkeha kaudu esitavad nii süütuse, lihtsuse kui siiruse vajalikkust elu oluliste teemade mõtestamiseks.

Tauno Toompuu alustas joonistamise ja maalimisega alles 2021. aastal. Selleni viis ühel hetkel saabunud taipamine, et verbaalsetest vahenditest jääb oma mõtete ja tundmuste väljendamiseks väheks. Eriti ajastul, kui lausutud või kirjutatud sõna tõe väärtust on järjest keerulisem kindlaks teha. Visuaalsete vahenditega jõuab sageli tegelikkusele lähemale, sest need loovad avarust ja võimaldavad kergemini ületada eelarvamuste piire.

Kärt Karjatse akvarellid “INDIGONAISED”

…/Paitasin igaühe krobelist koort ja ütlesin talle midagi hääd. Taevas oli hämar nagu vihmas tullitand maja, aga ma olin lähemal puude hingele kui kunagi ilmsi olen olnud/… (Uku Masing “Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul“

“Minu looming sünnib läbi olemise, tajumise, nähtamatu tabamise ja seesamune lihtsalt juhtub ja voolab paberile.
Oluline on õigel hetkel pintsel õhku tõsta – et elusus, hõrkus, energia oleksid oma värskemas ja tuumakamas olemises. Nimi tuleb pärast, läbi tunnetuse, sisekaemuse.
Loodus olemine – Kõiksus olemine – on nii enesestmõistetav, et sõnastamine näib ebavajalik. Looduslikud värvimullad, süsi on sobivad vahendid maalimiseks.

Nimetan olendeid, keda maalin:
” I n d i g o n a i s t e k s “, kirjutan sõrendatult, et õhk, taevas, tunded saaksid hingata, et iga tähe ümber oleks ruumi.
Olen tundnud sügavat ühendust Sahara ja tuareegidega, sealt kerkis esile sõna “indigo”. Tuareegid värvivad oma kangaid indigo taimega.

Pärit olen Kivimäelt, Nõmmelt ehk Hiiu männik ja Pääsküla raba olid mu lapsepõlve mängupaigad. Joonistama hakkasin kohe, jõuluvanale saadetud kirjad olid ikka ühtemoodi: palun pintsleid, värve, paberit…palun pintsleid, värve, paberit.
Sealt edasi kunstiring, kunstigümnaasium, kalligraafia kool. Ülikoolis õppisin moedisaini Euroakadeemias, mille lõpetasin cum laude 2011. aastal.
Küpsenud olen kaua, enda usaldamine, oma ande ja väe vastuvõtmine on olnud aastakümneid kestev keeristorm.

Kuulun Eesti Akvarellistide Ühendusse ja Eesti Moekunstnike Ühendusse, olen osalenud näitustel: Uue Kunsti Muuseumis, Haus galeriis, Kastellaani majas, E.Okase Muuseumis, Akvart galeriis Helsingis ja paljudes kohtades veelgi.

Näitus “Konrad Mägi koopiad”

KUMU kunstimuuseumi koopiamaali kursustel on aastate jooksul sündinud erakordselt palju Konrad Mägi (1878-1925) teoste koopiaid. Pole juhus, et just Mägi maalid on osutunud maalijate seas nii armastatuks – tema värviküllased, veidi muinasjutulised maastikud ja omanäolised portreed kutsuvad taaslooma ja avastama.

Selle näituse teosed viivad vaataja rännakule läbi Euroopa. Siin on kirkaid vaateid Itaaliast Veneetsiast ja Caprilt, Eesti looduse motiive ning ilusaid inimesi poseerimas maastiku taustal. Koopiamaalijate rühmituse KUNSTIKOOBAS töödest õhkub sama tundlikkust ja austust, mis iseloomustas kunstnikku ennast.

Originaalid, mida hoiavad suure hoolega muuseumid ja erakogud, ei jõuaks kunagi tuletorni ega koduloomuuseumi scintele. Seepärast ongi nüüd kokku pandud just koopiate näitus võimalus tulla lähemale Mägi maailmale kohtades, kuhu originaalid enam ei rända, kuid kus kunstnik on need kunagi maalinud.

Näitusega tähistame ka olulist kuupäeva ajajoonel: 15. augustil 2025 möödus 100 aastat Konrad Mägi surmast. Selle sajandi jooksul on tema looming muutunud meie kultuurimälus asendamatuks. Käesolev näitus on austusavaldus kunstnikule, kelle värvid ja vormid clavad edasi ka tänastes maalijates.

 

Näitust tutvustava teksti koostas Kirsti Vainküla

Rühmitus KUNSTIKOOBAS ühendab KUMU kunstimuuseumis toimuvatel koopiamaali kursustel osalenud harrastuskunstnikke ja nende sõpru. Kursustel on koopiamaalijaid juhendanud Malle-Reet Heidelberg.

Rühmitus on varem korraldanud näituseid Paide muusika- ja teatrimaja avatud galeriis, Hiiumaal Sõru muuseumis, ministeeriumide ühishoones Tallinnas ja Vilsandi tuletornis. Riisipere raamatukokku jääb näitus avatuks veebruarikuu lõpuni.

 

Näitusel „Konrad Mägi koopiad” osalevad:

Käärt Aru

Liivi Ermas

Elen Hallik

Jana Hallop

Malle-Reet Heidelberg

Liivi Karpištšenko

Katrin Kullasepp

Anne-Lii Molis

Siiri Ristikivi

Anne Roost

Katrin Saareväli

Alar Teras

Annela Tiitson

Kirsti Vainküla

Fotonäitus METSIK LÄÄS

FOTOGRAAF  RAIDO HUBERG

 See projekt sündis 2014 aastal kahe nädala pikkusel rännakul Edela-Ameerika avarustes, kus puuduvad vanast maailmast tuntud ajaloolised kirikud, mõisad ja lossid, kuid see-eest leidub seal hulgaliselt looduslikke pühamuid.

Piirkond on praktiliselt inimtühi, vaikus ja avarus loovad keskkonna, kus saab argielu mõtete puntra kõrvale heita ja lihtsalt kohal olla. Mustvalge filmiga jäädvustatud maastikud on meditatiivsed ja ajatud, peegeldades fotograafi sisemist otsingut ja soovi leida selgust. Iga kaader on dialoog looduse ja iseendaga—hetked, kus tehnika taandub ja jääb ainult kohalolu.

Filmiõhtu Nukud Mäletavad…

Näitamisele tulevad RIHO UNDI animafilmid:

Vennad Karusüdamed

Maria ja 7 Pöialpoissi

Tagasi Euroopasse

Tiivad

Lili

Kohtumine autoriga!

Avatud mõisakohvik