Pallase fototudengi Kenter Kalbri fotonäitus “Kus kubkub, sinna jääb”
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia hooaja lõpetamine 2025
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia on auto entusiaste ühendav klubi.
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia hooaja lõpu kokkutulek on ühepäevane klassikalises stiilis üritus kogu perele.
Kokkutulekule on oodatud absoluutselt kõik Jaguarid.
SELLEKS EI PEA OLEMA KLUBI LIIGE!
JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia Hooaja Lõpetamine 13.09.2025 toimub Laitse Lossihoovis.
Laitse mõisahoone meenutab keskaegset rüütlilossi. Woldemar von Uexkülli 1892. aastal ehitatud häärber on kohaliku neogooti stiili üks tipptöödest. Lossi ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse ja aastate jooksul on loss kuulunud mitmele mõjukale perekonnale.
AJAKAVA
13. September 2025:
11:00 -12.00 Osavõtjate Vastuvõtt. OSALEMINE ON KÕIKIDELE LIIKMETELE TASUTA!
12.00-17.00 Oleme avatud kõikidele külalistele kes soovivad Jaguareid lähemalt näha. KÜLASTAJATELE TASUTA
17.00 – Ürituse Lõpp.
17.00 – Ringsõit.
Kontakt:
E-mail: jdcestonia@gmail.com
Tel: +372 5306 6523
NB! JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia jätab endale õiguse ajakava muuta.
Kõik kes kohale tulevad on reegel et autodel ei tohi olla lekkeid ning murul liikumist peame austama.
Näitus “Maret Olveti rännakud graafikakunstis – värvide ja kujundite kompositsioonirütm”
Kultuurikeskuse galeriis saab alates maist näha näitust “Maret Olveti rännakud graafikakunstis – värvide ja kujundite kompositsioonirütm”, mis toob vaatajani Eesti graafikamaastikul pikaaegselt tegutsenud viljaka kunstniku Maret Olveti (1930–2020) loomingu. Näitus jutustab loo kunstniku arengust läbi kuue aastakümne – alates poeetilistest litograafiatest ja mustvalgetest sügavtrükkidest kuni geomeetriliste kõrgtrükkide ja värviküllaste serigraafiateni.
Näituse avamine toimub 2. mail kell 17 kunstniku Maret Olveti kunstiajaloolasest lapselapse Ragne Kangro eestvedamisel. Näitus on Riisipere kultuurimajas üleval 31. augustini.
Stanislav Antipovi maalinäitus “Soome-ugri rahvaste eluhetked”
Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.
Johanna Unt´i raamatute illustratsioonide näitus
Johanna Unt´i raamatute illustratsioonide näitus Hüüru raamatukogus.
Anu Hindi näitus “Ameerika mäed x eesti kivid”
Anu Hindi näitusele „Ameerika mäed x eesti kivid“ andis tõuke kunstniku ja tema tütre Ameerika Ühendriikides asuva Antiloobi kanjoni külastus 2024. aasta aprillis. Anu Hindi maalide alguspunktiks on Mari-Ann Vellerandi töötlemata fotod lainetavatest mäekülgedest ja kaamera vahendusel moondunud värvipalettidest. Hint on võimsatele ja vohavatele mäeseinadele lisanud staatilisi kivikujulisi sõõre ning koogutavaid, kummardavaid naisfiguure. Maalid jutustavad väikerahvaste saatusest ja illustreerivad rahvuslikke võimuvahekordi.
Hint: „Ühtlasi on näitus pühendatud minu vanaisa vanematele, kes ei olnud nõus tüürimehest poja Aleksander Hindi ettepanekul kolima Ameerikasse- tänu sellele sündisime meie. ”
Anu Hint kuulub Eesti Kunstnike Liitu (1986), Eesti Disainerite Liitu (1990), Eesti Moekunstnike Ühendusse (1993). Alates aastast 2007 on Anu Hint Eesti Moekunstnike Ühenduse juhataja ning korraldab MTÜ näitusi. Aastal 2020 pälvis ta Kristjan Raua preemia näituse „Eestlane olla…“ kureerimise eest.
Valik isikunäitusi:
2021 maalinäitus „Puude puudutus“ Vabaduse galeriis Tallinnas
2014 rõivaste ja fotode näitus „ Puude taga on inimene“ Hobusepea galeriis Tallinnas
2011 kudumite näitus “Peegeldused” Ilona Treimaniga Vabaduse galeriis
2006 moefotode näitus Adamson Ericu muuseumis Tallinnas
Lena Levtšenkova näitus “Suveköök”
Köögirätikud ei kesta usina perenaise või peremehe köögis kaua. Köögiviljad ja käed saavad kuivaks, köögirätikud aga plekiliseks. Korduvalt pestud ja loputatud, kuluvad need kiiresti ja kaotavad oma kena ilme. Kahju on köögielu näinud rätikud ära visata … Ehk saab neid veel suveköögis kasutada?
Kajamaa kooli arhitektuurivõistluse näitus
Saku Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud Kajamaa kooli arhitektuurivõistluse võitis ideekavand “Leia mind aiast” arhitektuuribüroolt KAVAKAVA. Uus koolihoone arvestab koolis õppima asuvate lastega ning sel on tugev seos looduse, ümbritseva metsa ja loodusmaastikuga. Kokku laekus arhitektuurivõistlusele 23 ideekavandit, mis näitas Saku vallavanema Marti Rehemaa sõnul arhitektide suurt huvi pakutud väljakutse vastu. “Hariduslike erivajadustega laste kooli pidamine vallas ei ole tavapärane. Saku vallas on selline kool olemas ja pidevalt kasvanud vajadus tõi kaasa otsuse ehitada uus ja suurem koolimaja. Tegemist ei ole tavapärase koolihoone projekteerimisega. Hariduslike erivajadustega lapsed vajavad erilist lähenemist,” kommenteeris Marti Rehemaa. “Võidutööde lõplikul väljavalimisel olime üsna üksmeelsed. Selle puhul on kõige olulisemad märksõnad kompaktsus, sobivus etteantud avalikku ruumi, keskkonnasõbralike materjalide kasutamine ning mitmekesisus. Usun, et võiduprojekt on igati sobiv uue Kajamaa kooli ehitamiseks Sakku,” lisas vallavanem.
Kunstinäitus ELUSTAV LOODUS
Kunstnik Diana Teder
Taimi Ungersoni pastellmaalide näitus “Espressopaus”
1.02-28.02 on Riisipere kultuurimajas üleval Taimi Ungersoni pastellmaalide näitus “Espressopaus”!
“Espressopaus” on Taimi selle aasta esimene pilt. Näib vaikelulaadne. Aga kas tegelikult nauditakse ” Juura ajastu” espressot? Imeline teadus aitab meid üle saja miljoni aasta tagusesse aega. Hoopis vähem teame homsest päevast ja tänasega tuleme toime abivahendeid kasutades. Pildile ilmunud õunad satuvad vastuollu pildi olustikuga, tekitavad segadust ja elevust. Pilte ja infot jagatakse ükskõik kellega…
Taimi piltidel näeb nii vastandumist kui ka dramaatikat, aga ka mõnusat unelemist. Ja veel on neil piltidel alati kõigil ja kõigel lootust.
Kunstnik teeb väikese viite ka Munalaskmele, kus ta elab ja on pärit.
Taimi on harrastuskunstnik. Pildid on tehtud pastelliga paberile. Miks pastell? Sest see sobib tema tundliku laadi ja kiire visandlikkusega. Kõik mis asjasse puutub, on ta omandanud õppides. Taimi on ka Haapsalu Kunstiklubi liige ja osaleb ühisnäitustel.
Loodus meie ümber
Alates kolmekuningapäevast on võimalus ÄKKKis nautida Jüri Jõepera loodusfotode näitust “Loodus meie ümber” ning ka antud fotosid koju kaasa osta.
Jüri Jõepera hakkas fotograafiaga tegelema juba 1970. aastal, kui õppis Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna II kursusel. Oma esimesed fotod tegi ta ülikooli kursusekaaslastest, siis sugulastest, oma lastest ja ka metsloomadest. «Mina pean heaks fotograafiks seda, kelle pilt jutustab loo, kus on tabatud eriline hetk,» kirjeldab Jõepera head fotograafi.
Kui pärida, kuidas heaks loodusfotograafiks saada, rõhutab ta eelkõige kannatlikkust – see viib sihile. Aga ära kulub ka õnn, et olla õigel ajal õiges kohas.
Ta tõdeb, et varem meeldis talle pildistada sporti, kuna töötas pikka aega spordiorganisaatorina ja viibis sageli spordivõistlustel. Viimasel kümnendil on ta aga keskendunud looduse pildistamisele, eriti elusloodusele.
Meeldejääv seik juhtus tema sõnul 1979. aasta Moskva eelolümpial, kus ta oli ajakirja «Kehakultuur» poolt akrediteeritud fotograafina. «Pildistasin kergejõustiku võistlustel Ameerika telekompanii kaunist naistelereporterit. Kui olin filmi ilmutanud, siis märkasin kena telereporteri kõrval tumedanahalist meesreporterit, kelleks osutus spordilegend Jesse Owens – 1936. aasta Olümpiamängude neljakordne kuldmedalivõitja kergejõustikus. Oli vast vedamine!» muljetab ta.
Kõige südamlikuma ja kurvema pildi tegi fotograaf lumerikkal talvel põdravasikast, kelle ema oli ilmselt maha lastud. «Põdravasikas oli elanud kaua väikses tihedas männitukas. Kui ta märkas mind, tõusis ta vaevaliselt püsti, tegi paar sammu ja heitis taas lumme. Silmad vaatasid mind hirmunult, abitult…. Taandusin vaikselt, raske südamega, et ei saa teda aidata. Loodan, et äkki suutis ta ära oodata kevade,» räägib loodusfotograaf oma töö pahupoolest.
Looduses olemise väärtusel pole hinda
Kõige põnevamad loomad-linnud on Jõepera sõnul ikka need, kellega kohtumist ootad, loodad. «Nii olin ma üliõnnelik, kui kohtusin karu, hundi ja ilvesega. Kõige raskem oli pildile saada hunti, sest ta on ülimalt ettevaatlik, väga hea lõhnatundja, suurepärase nägemise ja kuulmisega. Olin ülimalt õnnelik, kui viimaks sain võsavillemi pildile!» räägib ta positiivsest küljest.
“Ma olen harrastusfotograaf, õigemini «vereta» jahimees. Vahetasin jahirelva fotokaamera vastu juba 15 aastat tagasi ja pole seda tegu hetkegi kahetsenud. Looma küttida on kordades kergem, kui teha sellest üks hea foto. Kõige krooniks on looduses olemine, mille väärtusel ei ole hinda. Mõistan süvitsi meie tuntud loodusmehe Fred Jüssi ütlust, et käin metsas vaikust kuulamas!» räägib Jüri Jõepera.
ÄKKKi näitusel olevaid kenasid raamituid loodusfotosid on võimalik endale ka koju osta (väiksem foto 20 eurot, suurem 30 eurot)
Hüüru mõisa fotonäituse „Suurlinnahaldjad“ kokkuvõttev etteaste ja inspireeriv vestlus.
Fotonäituse „Suurlinnahaldjad“ kokkuvõttev etteaste ja inspireeriv vestlus.
Kõigile, keda ballett on kõnetanud ja puudutanud – vaatajana või laval või mõtetes.
Vestlus keskendub balleti rollile ja positsioonile nii kaasaegses ühiskonnas kui tänapäeva kunstis. Millisel moel ballett meid kõnetab, mis jälje sellega tegelevate inimeste kehadesse jätab ja mis vajadusi tänapäeva elu sündmuste kontekstis see vaatajates toidab. Balletipuudutuse annavad vestluse vahel toimuvad TLÜ BFM koreograafia tudengite lühietteasted.
Kaisa-Maarja Pärtel, näituse autor, fotograaf
Oksana Tralla, näituse autor, koreograaf ja TLÜ BFM-i
koreograafia õppekavade juht
Heili Einasto, tantsukriitik ja TLÜ BFM-i tantsuteooria lektor ja MUBA õppejõud
Liina Kersna, Riigikogu liige ja TÜ haridusteaduste doktorant