Maalide näitus, mille autoriteks Turba kultuurimajas tegutsevad naised.
Marja Võrno ja Signe Kalevik “Läbi kunsti sõpradeks”
Marja Võrno
Joonistamine on olnud minu kirg juba väikesest peale. Mäletan, kuidas olin väikese tüdrukuna külas ja leidsin ainult ühe paberi, kuhu oleksin saanud joonistada, kuid mulle ei lubatud seda kasutada. Kiusatusele vastu panna ei suutnud ja sodisin tühja poole täis. Hiljem selgus, et see oli peretütre tunnistus. Koolitundides joonistasin pidevalt, et paremini keskenduda. Olen tegelenud arvutigraafika, prindi ettevalmistuse ja reklaamide valmistamisega erinevates vormides. Maalimise avastasin alles 34-aastaselt. Tutvusin Signega Keilas Sirletti kunstiringis. Sirje Rannametsa juhendamisel omandasin palju oskusi, mida saan nüüd iseseisvalt rakendada. Facebookis on mul leht nimega Marja Maal https://www.facebook.com/profile.php?id=100063554332166 , kus jagan oma loomingut.
Signe Kalevik
Maalimisega olen tegelenud keskkoolist alates, täiendades end sel alal Tartu Kunstimuuseumi juures tegutsenud kujutava kunsti kursustel. Elukutselt olen hambaarst, ka see töö eeldab silma ja käe täpset koostööd. Olen osalenud mitmel maaliseminaril Käsmus, Eesti saartel, Soomes ja Pariisis 2008. aastal ajakirja Kultuur ja Elu korraldatud meeldejääval üritusel. Nüüd, olles pensionil, on olnud rohkem aega maalimisele pühenduda. 2015. aastast alates, peale kolimist Riisiperre, liitusin Keila kunstiringiga Sirlett. See on andnud palju uusi teadmisi, põnevaid tehnilisi oskusi ja häid sõpru. Varasemalt on mu töödest siin majas olnud kaks näitust.
Marja Võrno ja Signe Kalevik töödega on võimalik Riisipere kultuurimajas tutvuda kuni 31.detsembrini.
Tädi Vilma näputöö näitus
Oktoobris ja novembris saab Laagri kultuurimajas vaadata tädi Vilma (Kibunast) näputöö näitust.
Meriliis MERU Rinne KUNSTINÄITUS
Meriliis Rinne alias MERU on Londonis elav ja töötav eesti kunstnik, kelle töid on esitletud nii Tallinnas, Londonis kui ka Tokyos, Kopenhaagenis, Oslos ja Berliinis.
Meriliis õppis esmalt Tartu Ülikoolis õigusteadust, mis süvendas tema huvi paradokside ja sotsiaalse surve ehk teemade vastu, mida ta nüüd iseõppinud maalikunstnikuna lahendab.
Näitus Laagri kultuurikeskuses avatud septembris 2024.
Näitus: Höije Rahu “UNENÄGU UNENÄO VAHEL”
Augustist oktoobrini saab Saue vallamaja akendel imetleda Höije Rahu fotonäitust “Unenägu unenäo vahel”.
Näitus “Kalevi Suursõit”
3. juulil avatakse MOMU Mootorispordi Muuseumis näitus, mis on pühendatud Kalevi Suursõidu 65. aastapäevale.
Eestlaste identiteedi oluline osa on seotud spordiga. Ühelt poolt töötahe, mida aastasadu oli kasvatanud raske rügamine põllul, metsas või merel. Teiselt poolt tarkus, sest loodus ei andnud meile midagi niisama. Ka sport on nõudnud alati samu omadusi ning mõistust ja kätt õiges suhtes. Eriti tuleb see välja mootorispordis, mida meie kaasmaalased on harrastanud juba 19. sajandi lõpust. Aegade jooksul kujunesid välja traditsioonid, mida aastakümneid elus hoiti. Üks väljapaistvamaid nendest on legendaarne Kalevi Suursõit 1959-2006. Suursõit ei tekkinud tühjale kohale. Eesti Vabariigis korraldati aastatel 1933-1939 Eesti Suursõite, mis olid osavõturohked ja pealtvaatajate hulgas väga populaarsed. Siiski ületas Kalevi Suursõit oma eelkäija nii kvaliteedilt, kui kvantiteedilt – rahvusvaheline formaat tõi kohale võistlejaid NSVL piiridest ja väljastpoolt. Vaba maailma esindasid Suursõitudel aastaid meie põhjanaabrid. Publikut tõi Kalevi Suursõit pea viiendiku Eesti elanikkonna võrra, tegemist on läbi aegade Eesti aladel toimunud suurimate meelelahutusürituste seeriaga. Tihti võrreldakse Kalevi Suursõitu ka Laulupeoga, seda nii publikuhuvi, kui ka meie rahvusliku identiteedi hoidaja ja säilitajana.
Näitus Kalevi Suursõit
2024. aastal tähistame legendaarse suurvõistluse ajalugu – osalenud sportlaste visadust ja võitlusvaimu, korraldajate poolt panustatud kirge ning kummardame sadadele tuhandetele fännide ees, kes alati kohal olid!
Näituseala loomine sai alguse 2021. aastal, mil Tiiu Niglas ning aiadisainer Evely Ustav koos lõid MOMU Mootorispordi Muuseumi juurde Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja kujulise kõnnitee ning püsililledega ümbritsetud aia. 2024. aastal on võimalik lisaks niisama aias kulgemisele tutvuda ka killukesega Kalevi Suursõidu loost!
Jätkame Kalevi Suursõidu loo jutustamist ning palume kõigil, kel on fotosid või mälestusi, neid MOMU Mootorispordi Muuseumiga jagada.
Näituse meeskond:
Kuraator ja produtsent Tiiu Niglas
Istutusalade disainer Evely Ustav
Näitusetahvlite tekstid Aare Arula
Arhitekt Villem Tomiste
Kunstnik Henri Kutsar
Sepp Tauro Pungas
Valgustusdisain Mariliis Kundla
Toetajad: Ustav Disain, Muinsuskaitseamet, Kalev AMK, Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Eesti Autospordi Liit
Ly Saadi näitus “Vanakeste vaikimine”
Ly Saat on maalikunstnik, kelle teekond kunstimaastikul sai alguse 2000. aastate alguses. Pärnu Rahvaülikooli maalikursusel saadud kunstipisik on aastatega vaid kasvanud. Ly on läbinud mitmeid täiendkoolitusi ja 2008. aastal liitus Pärnu Kunstiklubiga, mille juhatuse liikmeks valiti ta 2012. aastal. Kunstiklubiga tegeleb ta tänaseni. Tema tööd on kaunistanud erinevate Pärnu galeriide seinu, pea igal aastal on ta korraldanud isikunäituse ning klubiga koostöös on olnud tema näitused ka Soomes näitustel. Ly naudib maalimaailma mitmekülgsust ja loomise protsessi – ühte lemmikstiili ta välja tuua ei oska, sest põnev on just erinevate tehnikate ja värvide katsetamine. Käesoleval näitusel on tööd, millel Ly on võtnud eesmärgiks imiteerida päriselu. Maalide läbivaks teemaks on materjalid, millele ajahammas on oma jälje jätnud – puit, kivi, metall ja klaas.
Ly Saadi töödega on võimalik Riisipere kultuurimajas tutvuda kuni 31. juulini.
Muuseumiöö “Öös on vabadust” Hüüru mõisas
Helina Menningu isikunäitus “Vabadusetunne”.
Tutvustamisel Hüüru küla elanike põnevad kogud.
Dokumentaalfilmid filmiarhiivist Balti keti teemal.
Mõisakohviku hõrgutised.
Eesti Tervisemuuseumi näitus „Lapsesuu“
Eesti Tervisemuuseum toob külastajateni lõbusa ja avameelse näituse “Lapsesuu”. Alates 2023. aasta aprillist rändab menukas näitus üle kogu Eesti.
See on näitus, mis on loodud koos Tervisemuuseumi ühe peamise külastajaskonnaga ehk peredega. Küsisime laste käest kuuldud naljakaid või mõtlemapanevaid küsimusi ning mõtteteri inimkeha ja sellega seotud protsesside kohta. Valisime kõigi seast välja 25 vaimukamat ja aktuaalsemat pärli. Laste küsimustele ja lugudele lisas Tervisemuuseum populaarteadusliku selgituse ning kunstnik Liisa Kruusmägi joonistas humoorikad pildid.
Oleme tänulikud kõikidele, kes oma vahvaid küsimusi ja lugusid meiega jagasid! Usume, et näitus toob avastamisrõõmu nii ärksatele lastele, kui ka nende pereliikmetele, kes jäävad mõnikord hätta laste näiliselt lihtsatele küsimustele vastuste otsimisel.
Olge jätkuvalt uudishimulikud!
Heidi Tamme esinemiskostüümide näitus „Läbi aja…“
Heidy Tamme, kes tähistas aprilli alguses 81. sünnipäeva, avas 8.aprillil menuka salongiõhtu kontserdiga Laagri kultuurikeskuses oma esinemiskostüümide ja lavatee näituse „Läbi aja…“. Näitusel on lisaks erilistele esinemiskostüümidele välja pandud ka põnevad kollaažid fotomeenutustega Heidy muusikalisest teekonnast, inimestest tema ümber, lapsepõlvest, lavapartneritest, ning suurejoonelisematest kostüümidest ning soengutest. Lisaks saab näha ka valikut ehteid, käekotte, parukaid, jalanõusid ning kõige selle juurde lugeda põnevad fakte Heidy lavateest ning varietee ajaloost.
Näitus jääb Laagri kultuurikeskuse pikas saalis avatuks kuni mai keskpaigani. Astuge läbi ja imetlege estraadidiiva Heidy Tamme põnevat näitust! Sissepääas tasuta.
Kaija Kesa graafika näitus “Tiivasirutus”
Helina Menning’i isikunäitus „Vabaduse tunne“
Näitus V A B A D U S E T U N N E / S E N C E OF F R E E D O M annab ülevaate minu viimase paari aasta loomingust. Mitmed näitusel eksponeeritud teosed on esindatud esmakordselt. Nagu valdavalt minu loomingus, on ka selle näituse teoste ammendamatuks inspiratsiooniallikaks loodus. Töötan oma maalides läbi reisidel kogetut, mis arvukate maalikihtidena mõtteliseks tervikuks kujunevad. Juba alguse saanud tööprotsess on kui lõputa kulg, mille lõppfaasis on võimalik teosega dialoogi astuda.
Mitu viimast teost on otseselt inspireeritud minu hiljutisest viibimisest Alpides. Mäestike tohutu massiiv ja võimsad kaljurahnud on mind alati võlunud ja inspireerinud.
Minu loomingut maalikunstis iseloomustab abstraktne, ekspressiivne maalilaad, kus omavahel segunevad sisearhitektuuri, disaini ja maalikunsti distsipliinid.
Viimaste aastate loomingu pearõhk on olnud faktuuril ja kompositsioonil, kus värvide roll jääb tundlikult valituks.
Näituse pealkiri V A B A D U S E T U N N E sündis tundest, mida ülekaalukalt kõrgustes tajusin.
HELINA MENNING ON MAALIKUNSTNIK JA SISEARHITEKT, KES ELAB JA TÖÖTAB TALLINNAS. TA ON LÕPETANUD 2011. AASTAL SISEARHITEKTUURI ERIALA (BA) NING LÄBINUD TÄIENDÕPPED EESTI KUNSTIAKADEEMIA AVATUD AKADEEMIAS MAALIKUNSTI ERIALAL (2017, 2019). H. MENNINGU LOOMINGULISES ENESEVÄLJENDUSES SEGUNEVAD OMAVAHEL SISEARHITEKTUURI, DISAINI JA MAALIKUNSTI DISTSIPLIINID. H. MENNINGUL ON OLNUD MITMEID ISIKUNÄITUSI EESTIS NING TA ON OSALENUD MITMETEL GRUPINÄITUSTEL NII EESTIS KUI KA SAKSAMAAL, BERLIINIS (2022). TEMA LOOMINGUT LEIDUB MITMETES ERAKOGUDES EESTIS JA VÄLISMAAL.