Näitus “Konrad Mägi koopiad”

KUMU kunstimuuseumi koopiamaali kursustel on aastate jooksul sündinud erakordselt palju Konrad Mägi (1878-1925) teoste koopiaid. Pole juhus, et just Mägi maalid on osutunud maalijate seas nii armastatuks – tema värviküllased, veidi muinasjutulised maastikud ja omanäolised portreed kutsuvad taaslooma ja avastama.

Selle näituse teosed viivad vaataja rännakule läbi Euroopa. Siin on kirkaid vaateid Itaaliast Veneetsiast ja Caprilt, Eesti looduse motiive ning ilusaid inimesi poseerimas maastiku taustal. Koopiamaalijate rühmituse KUNSTIKOOBAS töödest õhkub sama tundlikkust ja austust, mis iseloomustas kunstnikku ennast.

Originaalid, mida hoiavad suure hoolega muuseumid ja erakogud, ei jõuaks kunagi tuletorni ega koduloomuuseumi scintele. Seepärast ongi nüüd kokku pandud just koopiate näitus võimalus tulla lähemale Mägi maailmale kohtades, kuhu originaalid enam ei rända, kuid kus kunstnik on need kunagi maalinud.

Näitusega tähistame ka olulist kuupäeva ajajoonel: 15. augustil 2025 möödus 100 aastat Konrad Mägi surmast. Selle sajandi jooksul on tema looming muutunud meie kultuurimälus asendamatuks. Käesolev näitus on austusavaldus kunstnikule, kelle värvid ja vormid clavad edasi ka tänastes maalijates.

 

Näitust tutvustava teksti koostas Kirsti Vainküla

Rühmitus KUNSTIKOOBAS ühendab KUMU kunstimuuseumis toimuvatel koopiamaali kursustel osalenud harrastuskunstnikke ja nende sõpru. Kursustel on koopiamaalijaid juhendanud Malle-Reet Heidelberg.

Rühmitus on varem korraldanud näituseid Paide muusika- ja teatrimaja avatud galeriis, Hiiumaal Sõru muuseumis, ministeeriumide ühishoones Tallinnas ja Vilsandi tuletornis. Riisipere raamatukokku jääb näitus avatuks veebruarikuu lõpuni.

 

Näitusel „Konrad Mägi koopiad” osalevad:

Käärt Aru

Liivi Ermas

Elen Hallik

Jana Hallop

Malle-Reet Heidelberg

Liivi Karpištšenko

Katrin Kullasepp

Anne-Lii Molis

Siiri Ristikivi

Anne Roost

Katrin Saareväli

Alar Teras

Annela Tiitson

Kirsti Vainküla

Fotonäitus METSIK LÄÄS

FOTOGRAAF  RAIDO HUBERG

 See projekt sündis 2014 aastal kahe nädala pikkusel rännakul Edela-Ameerika avarustes, kus puuduvad vanast maailmast tuntud ajaloolised kirikud, mõisad ja lossid, kuid see-eest leidub seal hulgaliselt looduslikke pühamuid.

Piirkond on praktiliselt inimtühi, vaikus ja avarus loovad keskkonna, kus saab argielu mõtete puntra kõrvale heita ja lihtsalt kohal olla. Mustvalge filmiga jäädvustatud maastikud on meditatiivsed ja ajatud, peegeldades fotograafi sisemist otsingut ja soovi leida selgust. Iga kaader on dialoog looduse ja iseendaga—hetked, kus tehnika taandub ja jääb ainult kohalolu.

Filmiõhtu Nukud Mäletavad…

Näitamisele tulevad RIHO UNDI animafilmid:

Vennad Karusüdamed

Maria ja 7 Pöialpoissi

Tagasi Euroopasse

Tiivad

Lili

Kohtumine autoriga!

Avatud mõisakohvik

 

Näitus TANTS läbi aja ja maja

Näitus on pühendatud maja 60 juubelile ja tantsule, mis on kestnud läbi aja.

Heinz Valgu karikatuuride ja šaržide näitus

Heinz Valk on Eesti kultuuriloos eelkõige tuntud kui kunstnik ja poliitik, kelle nimi seondub vahetult taasiseseisvumise aja emotsionaalse kõrghetkega. Tema 11. septembril 1988 «Eestimaa laulu» kõne lõpul öeldud sõnad «Ükskord me võidame niikuinii» on talletunud rahva kollektiivsesse mällu kui lootuse ja usu sümbol. Nüüd, aastakümneid hiljem, avaneb võimalus vaadata sellele legendaarsele isikule teise nurga alt – humoorikalt, teravmeelselt ja kunstipäraselt.

Näitus “Ükskord me naersime niimoodi” toob publikuni valiku Heinz Valgu karikatuuridest ja šaržidest, mis pärinevad vahemikust 1960–1990. See on periood, mil Valk kujunes üheks Eesti mõjukamaks visuaalse huumori loojaks, käsitledes oma töödes ühiskondlikke kitsaskohti, absurdseid paradokse ning inimlikke nõrkusi nõukogude süsteemi reaalsuses. Näituse pealkiri mängib teravalt ajaloolise reaalsusega: kui 1988. aastal kõlas loosung “Ükskord me võidame niikuinii” kui tõsine ja kõikehaarav vabadusehüüe, siis antud väljapanek näitab, et naer ja iroonia olid osa meie vastupanust juba ammu enne poliitilisi läbimurdeid.

“Arvan, et heal šaržil on kultuuriloos oluline koht, mida ei asenda ei portreemaal, foto, film ega kirjutatud mälestused,” kirjeldab Heinz Valk selle pealtnäha lihtsa joonistuse olemust. “Hea šaržiga astutakse inimesele väga lähedale, suure õnnestumise puhul lausa tema hinge. See on dokument, mis elab üle ajad ja saatused.”

MART JUUR JA PEETER OJA eestlastest ja autodest + Sebastian Cast karikatuurinäituse avamine

Mart ja Peeter arutavad eestlaste ja nende autoarmastuse üle.
Lisaks meeste talkshow´le avame ka rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Sebastian Casti karikatuuride näituse. Kunstnik on portreteerinud nii maailmakuulsaid inimesi kui ka meie Eesti kuulsusi. Äratundmise rõõmu jagub.
Näituse pealkiri on “Karikatuurid – portreed ning illustratsioonid maailma ja Eesti kultuuris”
18.00 Avatakse uksed külalistele. Võimalik tutvuda autonäitusega, külastada kohvikut ja piiluda ka juba näitust.
19.00 Avame näituse ning valime kaks õnnelikku publiku seast, kes saavad endast Sebastiani käe läbi karikatuuri. Videotervitus Sebastianilt Argentinast,
19.45 Peeter ja Mart võtavad lava üle ja alustavad enda vestlusõhtut.
21.00 Peeter ja Mart lõpetavad ning annavad sõna taas videosilla kaudu kunstnikule.
21.30 Tõmbame otsad kokku. Võimalus veel huvilistel autonäitust külastada.
22.00 Uksed suletakse
Piletid on Piletikeskuses saadaval!
*****************************
Pilet 25 eur.
Piletihind sisaldab ka autokollektsiooni vaatamist.
Uksed avame kl 18.00.

Näitus “Nukud Mäletavad…”

Riho Unt´i filminukkudest inspireeritud ülevaatenäitus.

40 aastat loometöö kogemust nukuanimatsioonis ja 30 loodud filmi on täiesti piisav, et üks väljanäitus just sellist intrigeerivat pealkirja võiks kanda.

Aga muidugi nad mäletavad. Nukud ei vanane. Nukkudel ei ole tarvis näonahka pingutada ega vererõhutablette neelatta. Nukud ei vaja ravikundlustust ega hooldekodu, ning mis kõige olulisem, nad on vabad nii Alzheimerist kui ka Lewy kehakestest.

Nukud mäletavad, millest on nad tehtud: alumiinium, nailon, poroloon, silikoon, lateks ja teist samapalju erinevaid kangaid. Siinkohal nad vabandavad Greta Thunberg´i  kummardajate ees, et kõik ei ole nii “roheline” kui peaks. Äkki tuleks lausa taaskasutamisele mõelda!?

Ja loomulikult mäletavad nukud ka inimesi, kes nad välja mõtlesid ja hinge sisse puhusid: lavastajad, kunstnikud, nukumeistrid, animaatorid, operaatorid, heliloojad ja isegi produtsendid, kes eelarve nimel eluga riskivad.

Filminukud teevad sügava kummarduse kõikidele Eesti näitlejatele, kes neile hääle andsid ja rääkima õpetasid: Anu Lamp, Maria Klenskaja, Anne Paluver, Anne Veesaar, Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak, Jüri Krjukov, Andrus Vaarik, Mait Malmsten, Robert Annus ja paljud, paljud teised.

Ärge muretsege – NUKUD MÄLETAVAD!

Näitus on üleval Hüüru mõisas ( Jõe tee 2, Hüüru küla, Saue vald)

Eksponeerimisele tulevad filmiplakatid, graafilised joonistused, filmikaadrid ja loomulikult ka filminukud oma täies hiilguses.

Lugupidamisega

Riho Unt

 

Rünno Lahesoo fotonäitus Saue vallamaja akendel

Kuni septembri lõpuni saab Saue vallamaja akendel imetleda Rünno Lahesoo fotonäitus Eesti balletist.

Eesti ballett – 100 aastat ilu ja emotsioone

1918. aastal loodi teatris Estonia esimene balletitrupp, mille koosseisus oli algselt 4 tantsijat ja tantsujuht. Seda loetaksegi Eesti balleti sünniks.

Välja pandud fotod on tehtud Eesti Rahvusballeti viimaste hooaegade etendustelt, pakkudes vaadet Eesti professionaalsele balletikunstile rohkem kui 100 aastat hiljem. See on valik hetkedest, mille vaataja võtab etendustelt mälestustena endaga kaasa ja mis toovad teda ikka ja jälle saali tagasi.

Näituse teine eesmärk on panna vaatajad korraks mõtlema, mis tegelikult peitub iga tabatud hetke taga. Iga emotsioon ja foto esindab artistide aastatepikkust oskuste lihvimist koolis, proovisaalis, lava taga. Samuti õpetajate ja repetiitorite tööd, heliloojate/lavastajate/koreograafide ideid ning kostüümi- ja lavakunstnike loodud maailmu. Kõik selle nimel, et saaksime minna teatrisse ning unustada oma igapäevased tegemised, nautides pika traditsiooniga Eesti balletti.

OLDTIMER JA VANAVANEMATE PÄEV

Vanavanemaid on alati tore näha ja nendega koosveedetud aeg on mõnus ja väga väärtuslik. Iga hetke nendega koos tuleks nautida ja mälestustesse jäädvustada. Mõni päev on ilusam, kui teine. Usume, et vanavanemate päev on tore tähtpäev, mil hea võimalus oma vanaema ja/või vanaisa välja kutsuda ning nendega koos tore päev rallipargis veeta. Ilmselt rallitajaid ja kardisõitjaid on vanavanemate seas vähe, aga see ei tohiks heidutada. Sel päeval on meil ka neile küllaga lusti pakkuda. Mis peamine, nad saavad olla koos oma perega. Sel päeval kogunevad LaitseRallyPark-i Oldtimerid ehk retroautod, mida saab lähemalt vaadata ja uurida. Mõnega neist saab ka lustisõitu teha 😉 Vanaemal tuleks kindlasti kaasa võtta üks purk enda tehtud moosi, sest kuulutame päeva lõpuks välja ka parima vanaema moosi.
!! Et maksimaalset peotunnet saada, soovitame riietuda „oldtimeriks” ehk 60-70-ndate stiilis 😉
Päevajuhiks armastatud Reet Linna! Foto autor Sven Tupits.
* Oldtimerid on autod, mis on vanemad, kui 50 aastat. Ootame sündmusele ülesvuntsitud vanaautosid koos oma stiilsete omanikega, et koos ringi kruiisida ja LaitseRallyPark-is näitusel imetleda.
* Vanavanemate vanusel ei ole tähtsust 😃 Oodatud on kogu pere koos mitme generatsiooniga, sest tegevusi ja vaatamist jagub igas vanuses külalisele.
!! Oldtimerite omanikel, kes soovivad oma autot näitama tulla, palume registreeruda järgmistel kontaktidel:
Tel. 5669 5819
E-mail: info@laitserallypark.ee
12.00 Oldtimerid teevad paraadsõidu Laitse lähistel ning saabuvad siis koos uhkelt ralliparki.
12.00 Avame pargi väravad külastajatele.
14.00 Vanaema moosivõistlus – vali lemmik moos!
15.00 Parima moosimeistri väljakuulutamine.
17.00 Päeva lõpetamine.
– Automajas film rallilegendist Villu Mättikust koos Villu ja Allan Muugi kommentaaridega.
– Perepilte on võimalik teha temaatilises fotonurgas koos professionaalse fotograafiga.
– Laste mängudemaja ja liikluslinnak (piletihinnad: laps 20 eur, 11+ vanusele 5 eur, perepilet 40 eur).
– Kardikeskus (piletihinnad: laps 15 eur, täiskasvanu 20 eur, paariskart 22 eur).
– Co-drive elamussõidud rallirajal (piletihinnad: laps 25 eur, täiskasvanu 50 eur).
– Lustisõit Ford T-ga (pilet: 5 eur).
– Trikiauto rada (pilet: 5 eur).
– Kaubatänav ja kohvik.
– Kohal ka vanad traktorid ja maamasinad, mis pannakse ka käima!
Võta vanaema ja vanaisa kaasa ning tule kindlasti! Kohtume Laitses!
_________________
Tavapilet: 15 eur
Perepilet (vanavanemad tasuta, 2 täiskasvanut + kuni 3 last): 30 eur
Vanavanemad: TASUTA

YOUNGTIMER CAMP 2025

Youngtimer Camp 2025 on perepäev koos 25+ vanuses sõidukite kogunemise ja väljanäitusega, mis toimub juba üheksandat korda. Osalemiseks ei ole seatud piire sõiduki päritolu ega eksklusiivsuse osas, osalemise eelduseks on vaid tootmisaasta 2000 või vanem.

Oodata on ligi 400 näituseautot!

Piletihinnad:
Külastajale: 15 €
Lapsed kuni 12 a (k.a): tasuta
Parkimine külastajatele hinna sees

Näituseauto osalemine:
Eelregistreerimisega: 20 €
Kohapeal: 25 €

Näitus „LILLI SÜDA“ / „THE HEART OF LILY“

Liis Karu fotonäitus „Lilli süda“

Fotopoeem armastusest, mille allhoovused triivivad keha ja meelte igavikulistel ning unelevatel loodusmaastikel, haarates vaataja kaasa sensuaalsesse jutustusse.

Liis on kuulnud taimi endaga rääkimas ja üles pildistanud nende kõne. Kunstnik on fotografeerinud ennast, et vastata looduse sõnumitele. Enda asetamine keset muinasjutulisi maastikke on katse viia oma keha rändama kujutluspiltidesse, kuhu muidu saab rännata vaid meel.

See on enesereflektiivne teos, mis keskendub vahetute kogemuste, meeleliste aistingute ja alateadvuslike fantaasiate tunnetamisele läbi keha.

Liis Karu on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Oma loomingus keskendub ta looduse pildistamisele läbi enda tundespektrite. Ta nimetab oma loomingut fotopoeesiaks ja võrdleb oma pilte luulega. Nii nagu poeesias luuakse sõnakujundeid, mängib kunstnik visuaalsete kujunditega, mis saavad oma rõhuasetuse tõttu uue, isiklikuma tähenduse.  Piltide fookus on suunatud sissepoole.

Näitus „Lilli süda“ oli esmakordselt eksponeeritud Fotografiska Tallinna kohviku galeriis ajavahemikus august 2024 kuni veebruar 2025.

Näituse pidulik avamine Hüüru mõisas 18.juunil kell 19.00

JDCE-Kevad kokkutulek 2025.

JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia on auto entusiaste ühendav klubi keda huvitavad Jaguarid või tahavad lihtsalt meie vägevas seltskonnas viibida

JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia hooaja alguse kokkutulek on ühepäevane klassikalises stiilis üritus.

Peamiseks fookuseks eksponaatide valikul on vanemat tüüpi Jaguarid, kuid väljapaneku mitmekesistamiseks on oodatud absoluutselt kõik Jaguarid(ei pea olema klubi liige).

JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia Hooaja algus toimub looduskaunis kohas Kernu-Mõisas.

AJAKAVA

31.Mai 2025:

11:00 -12.00 Osavõtjate Vastuvõtt. OSALEMINE ON KÕIKIDELE LIIKMETELE TASUTA!

Osaleda võivad ka mitte klubi liikmed ning enda Jaguariga tulla parkimis alale.

12.00-16.00 KÜLALISTE VASTUVÕTT.KÜLALISTELE TASUTA. KÕIGILE KES SOOVIVAD JAGUARE VAATAMA TULLA.

16.00 – Ürituse Lõpp.

16.00 – Ringsõit.

Kontakt:

E-mail: jdcestonia@gmail.com

Tel: +372 5306 6523

 

NB! JDCE-Jaguar Driver’s Club Of Estonia jätab endale õiguse ajakava muuta.

 

NB!

Jaguari omanikele.

Autodel ei tohi olla lekkeid ning murul liikumist peame austama.