“Pipi Pikksukk”
Astrid Lindgren
Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.
Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja kohver kuldrahadega.
Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju Segasumma suvilasse isa ootama.
Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel, tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad.
Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus.
Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal.
Ta teab, et kui isa tuleb teda otsima, siis just Segasumma suvilasse.
“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike Pipi.
See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust, lootusest ja armastusest.
Loo on tõlkinud: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Tauno Paulus, Kadri Paldra, Artjom Jaskevits, Karmen Sikk, Nora-Mia Pai
Etendus on 2 vaatuses.
Kestus 1.45 (koos vaheajaga)
Soovituslik alates 4. eluaastast.
Pilet nõutav igal külastajal.
Lugu räägib naisest, kelle lapsesaamise soov muutus nii suureks, et ta nõia käest abi paluma läks. Nõid andis hääd nõu ja manitses naist,et ta last hetkekski silmist ei laseks. Mõne aja pärast sündiski tulbist pöidlapikkune tüdrukuke, kes sai nimeks Pöial-Liisi .Hetkeks jääb tüdruk üksi aeda ja kohe ongi kohal konn. Mis saab edasi väikesest tüdrukust, kes üle kõige maailmas armastab päikesepaistet, valgust ja linnulaulu.
Lavastaja Kadri Paldra
Kestus 1 tund.
Soovituslik vanusele 3-9 aastat.
Pilet nõutav igal külastajal. Sülepilet puudub.
Muinasjutuline jõuluaeg ei ole enam mägede taga. Esimeste lumehelveste tulekuga hakkame mõtlema jõulude peale. Pere pisemad aga hakkavad ootama pisikesi päkapikke. “Näe, pisike päkapikk!” kostub äkki hõige. Kas nad on tõesti juba kohal?
Selle aasta jõululumuinasjutt viib lapsed jõuluootuse aega ja näitab, kui oluline on teiste aitamine, sõprus ning siiras rõõm üheskoos olemisest.
Idee ja lavastus Kadri Paldra
Etenduse kestus 1 tund
Pilet nõutav igal külastajal. Sülepilet puudub.
Lavastus “Õhtust Lèon” on musta huumoriga krimikomöödia, mis räägib ühel sumedal suveööl toimunud liiklusõnnetusest, millega pole kõik päris nii nagu teavad sandarmid ja kindlustusühing. Kogu tegevus toimub ühe õhtu jooksul, mil mehed arutavad ühe jalgratturiga toimunud traagilist avariid, mille tunnistajaks oli nimitegelane Lèon (Margus Prangel). Loos on aga mitmeid ebaselgeid kohti, mida ammune sõber ja Leóni kindlustusinspektor Armand (Eduard Salmistu) tuleb sel õhtul täpsustama. Nii tunnistuse ja õnnetusega, kui meeste kauaaegse sõprusega pole aga kõik päris nii lihtne nagu alguses paistab, kuna loosse on segatud ka üks saatuslik naine. Maailmas palju mängitud prantslase Jean Cosmos “Õhtust Léon” on pidevate ootamatute pööretega, vaimuka ja terava huumoriga pikitud krimikomöödia.
Lapsele kuni 6a (k.a) sissepääs tasuta.
Vabalt valitud istekoht
Sissepääs tund enne algust. Kohapeal avatud kohvik!
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi ning muuta hindu ette teatamata.
Grupisoodustuste ja arvega tasumise soovi korral võtta ühendust: info@graniitvilla.ee
Info ja majutus Laitse Graniitvillas: info@graniitvilla.ee
Luulemäng kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani või nagu teda kutsuti Suumani Sassi elust ja loomingust.
Aleksander Suuman sündis 25. aprillil 1927 Metsakülas (Simunas) ja suri 19. aprillil 2003 Tallinnas oma kodus Kirjanike Majas. Sõprade ja avalikkuse jaoks lihtsalt Suumani Sass oli eesti luuletaja, kunstnik ja õpetaja.
Suumani Sassi pilk märkas elu veidrusi ja nii on ka tema luule täis lustakaid ja elurõõmsaid salmideks vormistatud hetki.
Salmid vormuvad ühe kunstniku eluteeks, mis on ilmestatud Sass Suumani maalidega, mis ilmuvad lavastuse taustale.
Lisaks luulele kõlavad lavastuses tema õe Helmi meenutused nende ühistest hetkedest.
Lavastuse taustaks jooksvad Suumani Sassi maalid on pannud uuesti elama tema poeg Aapo Pukk.
Dramaturg- lavastaja Arlet Palmiste.
Lavale astuvad Üllar Saaremäe ja Margus Grosnõi. Hääl Elina Reinold. Kunstnik Aapo Pukk.
Sissepääs tund enne algustust, kl 15.00. Avatud kohvik!
Vabalt valitud istekoht
Info ja majutus Laitse Graniitvillas: info@graniitvilla.ee
Mis siis juhtub kui Jõuluvana satub Kuu peale ja ei oska enam tagasi Maale naasta? Kuu peal elavad kummalised elukad, kes ei mõista meie keelt ja ei tea mis on jõulud. Kas tulnukad võtavad Jõuluvana omaks või söövad ta ära? Millises keeles tuleb rääkida, et leida pääsetee? See on mõtlemapanev lugu erinevatest olenditest nii täiskasvanutele kui lastele. Hoiatame, et laval võidakse laulda ja tantsida ning võib saada nalja. Parem selleks enne valmistuda. Etenduses on 3 kogenud näitlejat eri rollides ja publik saab õppida salakeelt.
Autor ja lavastaja: Kadri Levand
Osades: Merlin Salu või Aya Kokk, Kadri Levand või Marii Olivia Steinberg, Urmas Meri või Jaanus Volter
Kostüümid: Inga Tammik
ETENDUS ON VÄLJA MÜÜDUD!
Romaani autor Leopold von Sacher-Masoch
Näidendi autor David Ives
Tõlkija Kristiina Jalasto
Lavastaja Jaanus Rohumaa
Kunstnik Joel Väli
Helikunstnik Astra Irene Susi (Endla Teater)
Valguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)
Kostüümikunstnikud Susanna Belinda Kõgel ja Karl-Christoph Rebane
Tehnik Margus Ruhno
Etenduse juht Inge Kaseleht
Assistent Chris Kuningas
Osades: Saara Pius ja Alo Kõrve (Tallinna Linnateater)
Lavastaja Thomasel on pikk päev seljataga täis erakordselt halbu prooviesinemisi oma uue lavastuse tarbeks kui korraga astub sisse pealetükkiv ja väge täis näitlejanna Vanda, kelle eesnimi kattub ühtlasi näidendi peategelase omaga. Esialgu skeptiline Thomas üllatub Vanda piinlikult täpsetest teadmistest nii tükist kui ka novellist, millel lavastus põhineb. Kui Thomas aitab Vandat teksti vastulugemisel, kehastades ise masohhistlikku meespeaosa, kujuneb rollimäng palju enamaks kui näitlemine. Sellest saab intensiivne ja erootiline vaatemäng. David Ives’i näidendi peategelasteks on mehelik ja naiselik seksuaalsus, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid kiire ja muutuva keelega. Lavastuses muutuvad reaalsus ja teesklus ähmasteks joonteks ning küsimusele “kes jääb peale?” on iga kord erinev vastus.
“Venus karusnahas” põhineb samanimelisel romaanil (1869), mis on austria kirjaniku Leopold von Sacher-Masoch’i tuntuim teos. Kirjaniku nimest on tuletatud sõna “masohhism”.
Eeldame, et lavastus on huvitav nii noorele kui vanemale generatsioonile. Selles on palju poeetilisust, visuaalsust. Masoch erineb de Sade’ist selle poolest, et tal puudub sündsusetus. Ta on maksimaalselt esteetiline.
Etendus on kahes vaatuses, kestvusega 2h20min
Sobilik alates 16+ eluaastast.
Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Peeter Tammearu
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Kostüümikunstnik Jana Wolke
Helikunstnik Tobias Tammearu
Valguskunstnik Targo Miilimaa (Noorsooteater)
Tehnikud Margus Ruhno ja Jaanus Tüli
Etenduse juht Inge Kaseleht
Osades: Triinu Meriste, Liina Tennosaar, Helena Merzin Tamm, Merilin Kirbits
Anna on elanud 20. sajandi alguse Euroopas seikluslikku ning vabameelset elu ja naaseb nüüd kodusesse ja unisesse Pärnusse. Samal ajal kui Anna on võõrsil nakatunud revolutsioonipisikuga ning soovib pühenduda maailma parandamisele, tunduvad tema Pärnus elavad kunagised sõbrannad väikekodanluse musternäidistena, kelle päevad oleks justkui täidetud vaid logelemise, magamise, kohvikus istumise ning laste eest hoolitsemisega. Kuid õige varsti selgub, et tegelikult on neil naistel lihtsalt teistsugune meetod maailma parandamiseks, ja see meetod on üsnagi ebaharilik. Igatahes leiab ootamatult hätta sattunud Anna abi just nimelt tänu kodumaistele “vahenditele”. Ja õpib ka ise neid edukalt kasutama.
Etenduse kestvus on 2h 05min koos vaheajaga.
Autor Tõnu Õnnepalu
Lavastaja, helikunstnik ja dramaturg Veiko Tubin
Kunstnik Jana Wolke
Tehnik Margus Ruhno
Grimm Tuuli Alliksaar
Etenduse juht Inge Kaseleht
Osades: Rasmus Kaljujärv ja Germo Toonikus
Lavastus tõukub Tõnu Õnnepalu menuromaanist „Paradiis”. Paradiis on üks koht ja üks aeg. Kohaks väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, ajaks aastad kui Eestisse jõudis vabadus.
Kirjad paradiisist toovad meieni värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast kolm kümnendit tagasi, kui Eestisse tuli vabadus. See on lugu paradiisi otsinguist meis eneses ja meie ümber. Lugu sellest, kuidas minategelane kohtub noorema iseendaga ning küsib, kas meie ootused ja lootused on ajas muutunud või jäänud samaks?
Etendus on ühes vaatuses.