Tootja: Tallifornia
Kinoõhtu filmiga “Mind on kaks”
Tootja: Tallifornia
Eesti üks armastatuimaid sportlasi Anett Kontaveit oli 2022. aastal maailma teine reket. 2023. aasta suvel teatas ta, et lõpetab profikarjääri. Dokumentaalfilm „Anett“ on üles võetud unikaalsel ajahetkel, tuues vaatajate ette Aneti viimase aasta tipptennises ja tema lahkumisotsuse küpsemise. Näeme kuuekordse WTA turniirivõitja argipäeva ja seda, milline töökus, sihikindlus, aga ka psühholoogiline
pinge peitub edu taga. Kuidas loobuda millestki, mis on olnud sinu elu kese 20 aastat?
Filmimine algas 2023. aasta märtsis, mil Anett naasis pärast seljavigastust võistlustulle ja valmistus Madridi turniiriks. Kaamera jälgib Anetti kodus, treeningväljakutel ning võistlustel Madridis, Roomas, Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis. Võttetiimil oli harukordne võimalus jälgida pingelisi hetki enne väljakule astumist, olla kohal võiduhetkedel, aga ka siis, kui tuli leppida valusa kaotusega.
Filmis saavad sõna inimesed, kellel on oluline roll Aneti karjääri kujunemisel – Aneti ema ja esimene treener Ülle Milk, vanaema Niini Miller, pikaaegne toetaja ja mänedžer Tarmo Sumberg, Aneti viimane
treener Torben Beltz. Kaadrisse on jäänud ka Aneti viimane vastumängija George van Massow ja füsioterapeut Toms Zvonkovs.
Dokumentaalfilmi „Anett“ tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja eratoetajad.
Film on lastele vanuses 3-8, nende õdedele – vendadele, vanematele ja ka vanavanematele!
Need on lummavad lood, kus imed ärkavad ellu! Need kaasaegsed ja südantsoojendavad lood on väärt jälgimist, kuidas kulgevad loomade rännakud Prantsusmaalt Jaapani põhjaossa, virmalisteni ja aidates levida rõõmul ning suuremeelsusel. Iga lugu on tore seiklus, täidetud sarmikuse, rõõmu ja talvehooaja iluga. Laske sel luulelisusel tuua oma südamesse võluväge ja viia teid maailma, kus Jõulumaagia ei tunne piire.
Eesti üks armastatuimaid sportlasi Anett Kontaveit oli 2022. aastal maailma teine reket. 2023. aasta suvel teatas ta, et lõpetab profikarjääri. Dokumentaalfilm „Anett“ on üles võetud unikaalsel ajahetkel, tuues vaatajate ette Aneti viimase aasta tipptennises ja tema lahkumisotsuse küpsemise. Näeme kuuekordse WTA turniirivõitja argipäeva ja seda, milline töökus, sihikindlus, aga ka psühholoogiline
pinge peitub edu taga. Kuidas loobuda millestki, mis on olnud sinu elu kese 20 aastat?
Filmimine algas 2023. aasta märtsis, mil Anett naasis pärast seljavigastust võistlustulle ja valmistus Madridi turniiriks. Kaamera jälgib Anetti kodus, treeningväljakutel ning võistlustel Madridis, Roomas, Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis. Võttetiimil oli harukordne võimalus jälgida pingelisi hetki enne väljakule astumist, olla kohal võiduhetkedel, aga ka siis, kui tuli leppida valusa kaotusega.
Filmis saavad sõna inimesed, kellel on oluline roll Aneti karjääri kujunemisel – Aneti ema ja esimene treener Ülle Milk, vanaema Niini Miller, pikaaegne toetaja ja mänedžer Tarmo Sumberg, Aneti viimane
treener Torben Beltz. Kaadrisse on jäänud ka Aneti viimane vastumängija George van Massow ja füsioterapeut Toms Zvonkovs.
Dokumentaalfilmi „Anett“ tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja eratoetajad.
Eskobrode täispikk debüütfilm võtab mõnusa huumoriga ette kaksikuks olemise iseärasused ja paneb proovile, kas kaks pead on siiski parem kui üks. Raul ja Romet Esko, kes on jaganud kõike, seisavad silmitsi väljakutsega alustada iseseisvat elu. Kuidas on aga kaksikuna iseolemine võimalik olemata koos? Sellest veel võimatum näib olevat vendade eesmärk Eestis filmitegemisest ära elatuda.
„Mind on kaks” on vahetu ja parajalt pöörane komöödia, mille dramaturgiline tempo on sama väsimatu nagu vennad ise, kelle mänguline eneseiroonia annab omakorda filmile hoogu veelgi juurde. See on ühtaegu lugu vendlusest sügavaimas tähenduses ning tarantinolikus võtmes loodud portree kahekümneste ellujäämise kunstist. Ei saa mainimata jätta, et filmis teeb kaasa plejaad tuntud nägusid Lil Tillist Nubluni välja ning kandvates rollides on Mirtel Pohla, Reimo Sagor, Rain Tolk, Amanda Hermiine Künnapas ja muidugi ka kaksikud Piusid.
Filmi stsenaristideks ja režissöörideks on Raul ja Romet Esko, operaator on Toomas Tatar, kunstnik Paul Henrich Daude ning produtsendid on Rain Rannu, Tõnu Hiielaid ja Kirill Volkov.
Dokumentaalfilm “Kelly: kellegi teise unistus” räägib siira loo Eesti ekstreemspordi imelapsest Kelly Sildarust, kes ilmub vigursuusatamise maailmaareenile justkui eikusagilt. Selle spordiala harrastamiseks pole Eestis ei mägesid ega eeskujusid. Juba 13-aastaselt võidab Kelly oma esimese X-mängude kulla pargisõidus, vigursuusatamise kõige ohtlikumal alal. Üleöö saab Kellyst, keda juhendas isa Tõnis Sildaru, taliolümpiamängude medalitele lootva väikerahva lemmik. Neist kahest saavad meediakangelased – imelaps ja isehakanud treener.
Lõputute triumfide rea, X-mängude ja maailma karikasarja medalite ning juunioride MM-kuldade järel purustab aga ootamatu vigastus suured unistused. Kelly jääb eemale 2018. aasta taliolümpiamängudest, mis pidid olema esimesed tema rekordeid purustavas karjääris. Lisaks tuleb päevavalgele muserdav saladus ja Kelly edu varjatud pool. Lõpuks olümpiapronksini tulnud Kelly jaoks on see aga juba ühe hoopis teistlaadi teekonna algus. See on Kelly lugu läbi tema enda ja kõrvalseisjate pilgu, ilma filtriteta.
Pilet 6€, sooduspilet 5€
Avatud kohvik.
Filmile järgneb kohtumisõhtu ja vestlusring Kelly Sildaruga
KINO
11-aastased Annabell ja Dino on täiesti veendunud, et nendega proovivad ühendust võtta tulnukad. Keegi ei usu neid! Kosmosekeskust külastades lendavad lapsed kogemata raketiga kosmosesse, kus nad siis maavälist elu otsima hakkavad – algab uskumatu seiklus.
Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Selles musta laega ajas võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja sihikindel detektiiv. Ta suudab näha sügavale inimese hinge ja lahendab sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestis.
Tartu 1894, vaimuhaigla. Tulevane Eesti suur poeet Juhan Liiv põeb skisofreeniat ja jälitusmaaniat. Tema isamaa, millest ta laulda tahab, kannatab tagurliku Vene impeeriumi haardes. Toimub venestamine, millega on lämmatanud eestlaste vabaduspüüded. Liiv põgeneb ja läheb vanematekoju Alatskivile, et tervist kosutada, kuid satub hoopis kummalise mõrvaloo keskele. On tapetud talumees Madjus, kes nähtavasti on leidnud suure varanduse, mis nüüd on kadunud. Liiv ei lepi sellega, et mõrva eest võetakse kinni süütu mees ja ta otsustab uurimisse sekkuda. Ja maksab selle eest peaaegu oma eluga.
„Vari“ toob esmakordselt Eestis kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Tegelaste seas on veel Alatskivi kontstaabel, ringirändavad tsirkusemaadlejad, mõisa opman, Liivi noorpõlvekallim, kooliõpetaja ja kõrtsimees, hulluarstid ja kirjastajad ja üks päris ehtne Kurat.
Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia). Filmi produtsentideks on Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu, kaasprodutsent on Tuuli Roosma ning tegevprodutsent on Adeele Tähemaa. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Karoliina Kull, kostüümikunstnik Anu Lensment ja grimmikunstnik Gristina Pahmann, monteerija on Jaak Ollino, helilooja Ardo Ran Varres, kaskadööride osakonna juht Roman Neso Laupmaa, järeltöötluse juht Jan Viljus. Idee autorid on Arbo Tammiksaar, Jaak Kilmi ja Kristjan Mändmaa.
Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson, Andres Mähar, Tarmo Tagamets, Meelis Rämmeld, Indrek Sammul jt.
Helena (Katariina Unt) on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi (Teele Piibemann) juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks.
Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust.
Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib.
Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.
Stsenarist-režissöör Liina Triškina Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Dišlere, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Zane Žilinska, produtsent Ivo Felt, kaasprodutsendid Sebastian Weyland, Guntis Tekteris.
Osades Katariina Unt, Teele Piibemann, Ivo Uukkivi, Margo Teder jne.